Herkel rõhutas, et ENPA monitooringumehhanism on unikaalne töömehhanism tegelemaks süsteemsete probleemidega liikmesriikides. See on üks olulisemaid Euroopa Nõukogu instrumente inimõiguste kohtu ja konventsioonide kõrval, teatas riigikogu pressitalitus.

Praegu on assamblee monitooringu all kümme liikmesriiki, neli riiki järgivad monitooringujärgset dialoogi ja ühe riigi ehk Ungari suhtes on esitatud ettepanek monitooringu avamiseks. Ülejäänud riikide, sealhulgas Eesti puhul peetakse arvet Euroopa Nõukogu konventsioonide ratifitseerimise kohta. Nimetatud ülevaade sisaldub raportis, mille Herkel esitas.

Herkel rõhutas, et töö maht on tohutu ja tihti jääb komitee istungil tunne, et ühe või teise maa probleemidesse ei jõuta süveneda vajaliku põhjalikkusega. Samas osutas ta raportööride töömahukatele liikmesmaade visiitidele, mis on mõeldud just selleks, et süvenemisaste oleks piisav.

Raportööri sõnul pälvis komitees ülevaateperioodi jooksul alates juunist 2011 kõige rohkem tähelepanu olukord Ukrainas, mille osas korraldati koguni kolm eraldi kuulamist. Kõik need olid suurel määral põhjustatud endiste poliitikute, Julia Tõmošenko ja teiste vangistamisega. Samuti olid olulised kuulamised Bosnia ja Hertsegoviina ning Aserbaidžaani teemadel. Väga tähtis oli kohtumine Venemaa parlamendivälise opositsiooni esindajatega.

Monitooringukomitee järgmine suurem töölõik on sügisel arutlusele tulev raport Venemaa kohta, mis on alates 2005. aastast lubamatult edasi lükkunud. Herkel lükkas tagasi Moldova kompartei esindaja Grigori Petrenko väite, et monitooringu all olevate riikide nimekiri pole adekvaatne.

Küll aga osutas Herkel sellele, et kõik raportöörid on inimesed, kellel on erinevad arusaamad ja rangus, pealegi tehakse lõppotsused hääletamise teel. Siin ei saa vaidlusmomente sugugi välistada. Näiteks tõstis Makedoonia esindaja debati käigus esile, et tema arvates tuleks lähiajal avada monitooring Kreeka suhtes.