Andres Arrak: tänastel 40-aastastel ja noorematel ei õnnestu mingi valemiga riigipensioni saada

 (495)
                     
www.DELFI.ee
Andres Arrak: tänastel 40-aastastel ja noorematel ei õnnestu mingi valemiga riigipensioni saada
Majandusteadlane Andres Arrak
Foto: Andres Putting

Majandusteadlase Andres Arraku sõnul ei ole tähtis mitte see, kui palju on meil pensionäre, vaid palju neid on võrreldes elanikega, kes teevad tööd ja maksavad makse. Kahjuks ei õnnestu tema sõnul täna noorematel kui 40-aastastel tulevikus mingi valemiga riigipensioni saada.

Arrak rääkis Delfile, et ainuüksi vanaduspensionäre on Eestis praegu umbes 300 000 ja jooksva sotsiaalmaksu maksjaid umbes 630 000. „Meil on see suhe, et kaks teeb tööd ja üks saab pensioni,“ kõneles ta. „Selge see, et see proportsioon saab ainult hullemaks minna.“

Väike lootus erapensionifondidel

„Meie teeme heas usus tööd ja maksame makse ja kokkulepe riigiga on selline, et hiljem maksab riik meile pensioni,“ selgitas Arrak. „Aga üks lepingupool on täna lepingu tingimusi rikkunud ja jätnud lapsed tegemata.“

Tema sõnul ei ole riiklik pensionisüsteem mitte mingil juhul jätkusuutlik ja mitte mingi valemiga ei õnnestu tänastel 40-aastastel ja noorematel saada riigipensioni. „Iga ühiskond, kes jätab lapsed tegemata, lõpetab varem või hiljem hukuga,“ sõnas Arrak.

„Nüüd ongi lootus erapensionifondidel, kuigi nad ei ole suutnud praegu isegi inflatsiooni tagasi teenida,“ tõi Arrak välja järgmise fakti. „Lootus ka nende pealt jõukat elu elada on sinisilmne unistus.“ Ta võrdles, et Eesti on siiski paljude teiste Euroopa riikidega võrreldes pisut paremas seisus, sest näiteks Itaalias ja Saksamaa polegi erapensionifonde.

Arraku sõnul ei jää nagunii muud üle kui penisoniiga tõsta, aga keskmine eestlane, eriti mehed, ei hakkagi kunagi pensioni saama, sest nende eluiga on juba praegu pensionieaga peaaegu võrdne.

„Norrakad võivad sellest reaalselt rääkida, sest nende tervis on hea, aga meil on juba praegu 100 000 töövõimetuspensioni saajat,“ ütles Arrak ja lisas, et väga suur osa nendest ilmselt ei ole õigustatud seda saama, kuid neile on lihtsalt tööpuuduse leevendamiseks antud töövõimetusleht.

Edasi tuleb hakkama saada ilma riikliku pensionita

Arraku sõnul on vanaduspensione kogu inimkonna ajaloo jooksul makstud ainult umbes 100 aastat. Näiteks Ameerikas aastast 1912. „Ja mulle tundub, et ülejäänud inimkonna ajaloos tuleb ka ilma selleta hakkama saada,“ lausus Arrak ja meenutas, et kui tema isa veel jõudis enne surma pensioni saada, siis vanaisa ei teadnudki, mis see pension on. „Pensioni ei olnudki vaja, sest neli põlvkonda istus ühe söögilaua taga koos,“ meenutas ta.

„Inimesed on maalt linna kolinud, lapsed tegemata unustanud, ostavad toitu poest ja tahavad ka veel vara pensionile saada - lihtsalt ei tule välja,“ sõnastas Arrak karmi tõe. „Tänane finantskriis, majanduskriis ja laenatud tarbimisele suunatud ühiskonna kriis hakkab peremudelist pihta.“

Euroopat tabab pensionipomm

Arrak viitas juba jaanuaris avaldatud Euroopa Keskpanga aruandele, kus öeldi, et Euroopat ähvardab 30 triljoni eurone pensionipomm.

„19 Euroopa Liidu liikmesriigi riiklikud kohustused on viis korda suuremad kui on olemasolevad ressursid nende katmiseks,“ kõneles Arrak aruandest. „Üle 65-aastaste inimeste osakaal on Euroopas 22 protsenti ja kasvab aastaks 2050 35 protsendini, mis ühtlasi tähendab seda, et riigi makstavate pensionide osakaal SKP-st kasvab. 2010. aastal oli see Prantsusmaal ja Itaalias juba 14 protsenti ning mõlemas riigis on valitsuse kulud üle poole SKPst.“

„Kreekas moodustavad aastal 2050 pensionikulud SKPst 25 protsenti ja riigieelarvest 50 protsenti ja Eesti on samuti sinnapoole teel,“ lisas majandusteadlane.


Vaata märksõnade teemalehti või lisa/eemalda neid MyDelfi huvidest + ja - abil.

Mis teemad Sind huvitavad?

  • -  jälgi
  • -  ära jälgi
Lase MyDelfil ehitada Sinu personaalne uudisleht!

Logi sisse Facebook'iga

Alusta MyDelfi kasutamist
Nimi
Kommenteerimistingimused
Kasulik