Anvelt ütles Delfile, et ei ole Holmiga nõus. „Me oleme kabinetis alternatiive arutanud ja alternatiivid on väga lihtsad, et me ehitame Läti moodi piiri, kes ehitab tara, aga kellel on kolm korda rohkem piirivalvureid. Ma arvan, et uute piirivalvurite värbamine tänases demograafilises situatsioonis kokkuvõttes läheks veel palju kallimaks,” sõnas Anvelt.

„Praegusel juhul see ambitsioon, mis me oleme võtnud, vastab täielikult sellele, mis me tänasel päeval näeme. Meil on viimase kahe-kolme nädala jooksul 200 katset ületada ebaseaduslikult piiri, nii et ma arvan, et mida rutem me selle valmis saame, seda parem riigile ja ka sellele, et me oleme Euroopa Liidu välispiir,” ütles siseminister.

Anvelti kinnitusel on Eesti idapiiri hinnanud Frontex ja hinnanud selle asjakohaseks, sama on leidnud ka siseeksperdid. Siseministri hinnangul tuleb riigikontrolli seisukohta võtta väga tõsiselt, aga samas tuleb jätkata piiri väljaehitamist.

Kriitikat tuleb Anvelti sõnul vaadata alati sisuliselt, kuid riigi julgeolekut ja riigikaitselisi ning sisejulgeoleku küsimusi ei saa mõõta vaid rahas. „Kui meil aasta otsa pole olnud survet piirile ja viimased kaks-kolm nädalat me näeme seda survet sadades, kui meil on hakanud droonide igapäevane ebaseaduslik piiriületamine, siis ma arvan, et riigi suveräänsuse seisukohalt on igasugune piir naabriga, kellega ei ole stabiilseid suhteid, vajalik,” rääkis ta.

Siseminister tõi välja, et Eesti piiriehitus saab raha ka välisvahenditest, sest see on nii Euroopa Liidu kui ka NATO välispiir. Näiteks on Ameerika Ühendriigid panustanud üle 5 miljoni dollari. „Ma ei usu seda, et pinge piiril väheneks, pigem viimased andmed näitavad, et kui me Vahemerel võitleme rändekriisiga, siis me ei tohi unustada ära ka maismaapiiri,” sõnas Anvelt.

Riigikontrolör Janar Holm saatis siseminister Andres Anveltile pöördumise, milles tõi välja, et valitud idapiiri lahendust pole piisavalt põhjendatud.