Andres Anvelt rände haldamise küsimusest: regionaalsed rändepunktid Euroopa Liidust väljaspool on hea mõte

 (44)

Päästjate ametühing arutab siseminister Andres Anveltiga palgaküsimust
Päästjate ametühing arutab siseminister Andres Anveltiga palgaküsimustFoto: Karin Kaljuläte

Täna Austrias peetud Euroopa sise- ja justiitsministrite mitteametlikul kohtumisel arutati peamise küsimusena ühiseid pikaajalisi lahendusi rände haldamise küsimuses.

Ühe rändesurvet leevendava ideena arutati juuni lõpus toimunud Ülemkogu suunist analüüsida võimalust luua väljapoole Euroopa Liitu regionaalsed rändepunktid, kus sõelutakse välja need inimesed, kellel on õigus Euroopa Liidu riikides rahvusvahelist kaitset saada ning abistada päritoluriikidesse tagasipöördumisel neid, kellel õigus kaitset saada ei ole.

„Regionaalsed rändepunktid on väga hea mõte, aga siin tuleb kindlasti teha tugevat koostööd kolmandate riikidega ning rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni ja ÜRO pagulaste ülemvoliniku ametiga,“ ütles siseminister Andres Anvelt, kes rõhutas, et varjupaigasüsteemi toimimiseks peab Euroopa Liidul olema ühtne ja toimiv tagasisaatmispoliitika. „Kolmandate riikide soov Euroopa Liiduga koostööd teha on rändepunktide loomise alus ning selleks on vaja neid juba varakult aruteludesse kaasata,“ rõhutas Anvelt.

Samuti kinnitasid ministrid, et arutelu Euroopa Liidu ühtse varjupaigareformi ja Dublini määruse üle jätkub Austria eesistumise ajal ning eesmärk on kiirelt kokkulepeteni jõuda. Kõige suuremaid erimeelsusi tekitab jätkuvalt varjupaigataotlejate ümberpaigutamise mehhanism, mille eesmärk on vähendada rändesurvet Lõuna-Euroopa riikides, kuhu põgenikevool esimesena jõuab.

„Lisaks praeguse kriisi maandamisele on oluline tegeleda ka võimalike riskidega tulevikus. Kui täna on rändeprobleem kõige valusam Vahemerel, siis tulevikus võivad mured tekkida hoopis mujal – näiteks viimastel nädalatel on suurenenud surve Eesti piirile seoses Venemaal toimuvate jalgpalli maailmameistrivõistlustega. Seetõttu on oluline Euroopa Liidu ja NATO ühise välispiiri rahastamine ja standardite kehtestamine, kuidas me seda piiri valvame,“ selgitas Anvelt.

Samuti pälvis suurt tähelepanu Euroopa Komisjoni ettepanek suurendada Euroopa piiri- ja rannikuvalve ameti Frontex koosseisu ning tugevdada ameti võimalusi tõhusalt ebaseaduslikke sisserändajaid tagasi saata. Liikmesriigid olid üldiselt ameti võimekuse suurendamisega nõus, kuid soovisid, et see ei toimuks riikide endi piirivalve võimekuse arvelt.

Loe veel

2017. aastal jõudis Euroopasse poole vähem ebaseaduslikke sisserändajaid kui 2016. aastal, kuid põgenike vool Lõuna-Euroopa riikidesse on endiselt intensiivne. Selle aasta esimese poolaasta jooksul on Lõuna-Euroopa riikidesse Türgist saabunud üle 24 000 inimese ja Vahemere kaudu ligi 34 000 inimest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare