"Täna me räägime laste arvetel kajastuvatest laenudest," kommenteeris Anvelt Delfile. "Keeld kasutamaks võõrast arveldusarvet ja anda laenu ka sularahas oli meie eelnõus sees. Vabariigi valitsusele see ei sobinu ja seetõttu koalitsiooni häältega lükati see eelnõu tagasi."

Anvelti sõnul on SMS-laenude teema olnud aktiivselt laual juba pikemat aega ning koalitsioon on teinud pigem kõik, et probleemi kaugesse tulevikku edasi lükata.

"Meie kevadine eelnõu lükati sügisesse ja lükati siis tagasi," meenutas opositsioonipoliitik. "Sügisel kui toimus rahandus-sotsiaal-õiguskomisjoni ühisistung, räägiti umbmäärasest kevadest."

Anvelti sõnul tekib küsimus, arvestades SMS-laenuturu käivet, kellele see kasulik on. "Kui asi on juba taas kevades ja liigub sügisesse, siis võib kindel olla, et see parlament seadusemuudatusi enam vastu ei võta ja
viivitus probleemi lahendamiseks on taas aastate taha liikumas," rääkis Anvelt.

Anvelt lisas, et eelmises komisjonis juhiti tähelepanu ka sellele, et Eesti turu suhtes on üha rohkem huvi tundmas ka teiste riikide kiirlaenufirmad ja see eeskätt meie turu "liberaalsusest" aga tegelikult ükskõiksusest tulenevalt.

Anvelti sõnul on tal piinlik lugeda koalitsiooni vabandusi sellest, kuidas midagi teha ei saa.

Swedbank avastas hiljuti ligi 1300 lapse pangakontod, mida nende vanemad kasutavad SMS-laenude võtmiseks või tagasi maksmiseks. Iga lapsevanem võib lapse nimel konto avada ja seda eestkostel majandada ka siis, kui tema enda konto on blokeeritud.

Reformierakonna fraktsiooni kuuluv riigikogu liige Valdo Randpere, kes on juhtinud SMS- laenude teemalist seadusloome arutelu, mõistab hukka vanemad, kes on võtnud kiirlaenu oma laste kontodele. Samas möönis ta, et õiguslikult on seda probleemi raske lahendada.