Andres Anvelt: ei usu, et Eestil oleks keldris massiliselt materjale, mis paljastavad N.Liidu agendivõrgustiku

Sotsist riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni esimehe Andres Anvelti sõnul pole Eestis põhjust karta, et kuskilt ilmuvad päevavalgele KGB endiste kaastöötajate nimed, nagu paljudes teiste Ida-Euroopa riikides on juhtunud.

"Ka Eestis on olnud KGB endiste kaastöötajatega seotus skandaale, kuid kindlasti ei ole need võrreldavad mõnede Ida-Euroopa maadega. Eestist viidi enamus agenditoimikuid ära juba mõni aeg enne 1991. aasta sündmusi. Siia jäid ainult suur osa n-ö väljasõidutoimikutest, kust on võimalik välja selgitada, kes oma „kaasturistidel“ silma peal hoidsid," kinnitab Anvelt Delfie.

"Kindlasti ei ole sellised “turistid” võrreldavad tõsiste ja süsteemsete allikatega, kelle evakueerimise N.Liidu eriteenistus varakult ära korraldas. Samuti mängis olulist rolli tõsiasi, et Eesti riik garanteeris neile kaastöötajatele, kes ennast üles andsid, anonüümsuse ja tagala," lisab ta.

Anvelt sõnul toimus nõiajaht ennekõike maades, kus eriteenistuste üleminek uue riigikorra kätte toimus tunduvalt erinevalt Eesti omast.

"Samuti ei maksa segi ajada informaatoreid ja KGB või eriteenistuse töötajaid, kes on jätkanud oma teenistust ka uue riigikorra juures," lausus Anvelt. "Leedu politseijuhi vastne juhtum näitab, et paljud asjaolud jäid riigikorra muutumisel märkamata, eriti mis puudutab inimeste haridusteed. Küsimus on ka selles, kas riik tahab endale kellegi haridusteest probleemi teha või on nõus spetsialisti hoidmiseks silma kinni pigistama. Arvan, et silma kinni pigistamine pole õige tee, eriti kui amet puudutab avalikku teenistust kõrgemal ametikohal. Selliseid üllatusi ei saa ka Eestis tulevikus välistada."

Anvelt ei usu, et Eesti riigil oleks kuskil keldris massiliselt materjali, mis paljastab endise N. Liidu agendivõrgustikku.

"1980ndatel liitus Nõukogude eriteenistustega teadlikult ja ilma sunnita küll hulk Eesti inimesi. Paljudel jäi see ainult haridusasutuste piiridesse ja edasine karjäär juba vabas Eestis ei ole olnud seotud võõra riigi huvide teenimisega," teadis ta. "Konkreetsete inimeste šantažeeritavus ei laiene kogu riigi probleemiks. On oluline, et meie tänased eriteenistused hindavad olukorda rahulikult ja külmalt ning ei lase Eestis tekkida ühiskonda lõhestavat nõiajahti. See oleks kõige ohtlikum."