Andres Anvelt ei pea õigeks sisejulgeoleku tagamist Ameerika meetodil
Anvelt rääkis Vikerraadio saates „Uudis+“, et tihti me mõtleme tagantjärgi, mitte preventiivselt.
„Küsimus on tihti ettevõtlikkuses ja kindlasti ka rahas,“ tõdes ta ja meenutas, et kaisteväes hakati julgeolekuküsimustega tõsisemalt tegelema just peale ponksiööd, mil oli olnud tõsiseks probleemiks, kuidas kaitsta Jõhvi väeosas asuvat relvaladu, mille ümber puudus isegi tara.
Siiski ei pea Anvelt õigeks Ameerika saatkonna eeskujul Eesti riigiasutuste turvamist.
„Kõrgendatud tähelepanu vajab see, et Eestis hakatakse tegutsema siis, kui midagi on toimunud,“ kõneles ta. „On küll olemas eri stsenaariumid, kuidas käituda kriisiolukordades, aga turvamine on jäetud turvafirmade hooleks.“
Anvelti sõnul on väga tähtis, et kurjategijal ei tekiks võimalust turvatöötajat oma kontrolli alla võtta. „Siin kindlasti on arenguruumi kõvasti,“ lausus ta ja viitas vajadusele turvatöötajad näiteks sissepääsu juures klaasi taha panna.
Käsuliin oli paigas
Eile kaisteministeeriumis toimunud intsidendi ajal toimetas politsei Anvelti hinnangul otsusekindlalt ja käsuliin oli paigas. „Otsused viisid ka tulemuseni,“ ütles ta. „Kas see oli ka edukas, seda on raske hinnata, sest edukas politseioperatsioon on see, kus keegi ei hukku.“
Igal konkreetsel jutumil on aga oma käekiri ja stsenaarium ei tule välja käsiraamatust. „Iga valdkonna juht peab teadma täpselt, mis ta peab tegema ja kellelt ta saab korraldusi,“ selgitas Anvelt. „Kui käsuliin ja otsustuspädevus toimivad, siis saab neid tüüpstsenaariume ka kohaldada.“
„Eks me oleme valmis, et millalgi tuleb see päev, kus tuleb jälle neid õppustel saadud kogemusi kasutada,“ ütles Anvelt.
Anvelti sõnul on Eesti operatiivüksused saanud koolitust üle maailma. FBI akadeemia läbinuna rääkis ta, et need on rohkem olnud suunatud jälitustegevusele, mitte niivõrd kriisioperatsioonidele, mille kohta on õppust saadud pigem Saksamaalt ja Põhjamaadest.
Jõustruktuurid on ühiskonnale selgituse võlgu
Anvelt rääkis, et politsei rutiin näeb eile kaitseministeeriumis toimunud juhtumiga sarnastes olukordades ette läbirääkija kaasamise. „Olen üpris kindel, et vähemalt seda võimalust prooviti kasutada,“ rääkis Anvelt. „Kõik sõltub sellest, kas teine pool on häälestatud läbirääkimisteks. Neid tagamaid me ei tea, aga Eesti ühiskond väärib seda, et saada need tagamaad teada.“
Anvelti sõnul on selge, et mingit kohtuprotsessi ei tule, aga sellele vaatamata on jõustuktuurid ühiskonnale võlgu selgitusi. „See, kas ta hukkus oma käe läbi või politsei kuuli läbi, seda saab tuvastada hiljem. Tulistamine ei toimu duellil, vaid ikkagi varjumiste kaudu,“ selgitas Anvelt, miks võis esialgu tulla eile vastakaid andmeid vahejuhtumi kohta kaitseministeeriumis.
„Sellised nüansid mõjuvad politsei prestiižile halvasti, kui vasturääkivused jäävad õhku rippuma ja kallavad vandenõu teoreetikutele õli tulle,“ ütles ta.
