Üheks murekohaks peab inspektsioon isikuandmete säilitustähtaegade läbimõtlematust andmekogudes. Samuti on praktikas probleeme isikuandmete kasutamiseks nõusoleku võtmisel
„väikses kirjas tekstiga“. Inspektsiooni ettekanne on kantud eesmärgist leida kahe ametkonna kokkupuutealadel olevatele probleemidele häid ja läbimõeldud lahendusi.

Avaliku teabe kättesaadavus on paranenud. Seda soodustab ka kavandatud avaandmete põhimõte: avalike andmekogude masinloetavana kättesaadavaks tegemine. Vastav seadusemuudatus on ette valmistamisel. Nii saavad ettevõtjad luua uusi teenuseid näiteks kaardi- ja transpordiandmete ühildamise teel.

Samas toob see isikuandmeid sisaldava avaliku teabe osas kaasa lisariske. Seda võimendab eriti säilitustähtaegade läbimõtlematus või puudumine avalikes andmekogudes. Eesmärgi täitnud isikuandmeid ei peaks lõputult säilitama. Vastasel juhul tekib inimese kohta üha enam andmeid, mida saaks masinloetaval kujul riiklikest ja era-andmebaasidest kokku koguda.

Inspektsioon näeb praktilist murekohta ka selles, kuidas inimeselt võetakse nõusolek tema andmete kasutamiseks. Seadus nõuab, et selline nõusolek peab olema vaba tahteavaldus. Mitmed suurettevõttedki paigutavad nõusolekuid oma tüüptingimustesse. Eraisikul puudub näiteks panga või kindlustusseltsi tüüptingimuste osas kaasarääkimisvõimalus. Niisugust väärpraktikat kohtab näiteks maksehäireandmete avaldamisel kui ka reklaami saatmisel.

Ettekanne käsitles ka Euroopa Komisjoni väljakäidud andmekaitseõiguse reformi. Inspektsioon näeb sellega kaasnevat ülereguleerimise ohtu. Inimeste eraelu kaitse halveneb, kui kaebuste lahendamine muutub keerukamaks ja aeganõudvamaks. Pakutud eelnõu kasvatab selgesti halduskoormust, eriti väikeste ettevõtete ja asutuste jaoks.

Andmekaitse inspektsioon edendab ja kontrollib isikuandmete kasutamist ja juurdepääsu avalikule teabele. Ettekanded õiguskantslerile võimaldavad tema tegevust paremini siduda üldise põhiõiguste kaitsmisega. Inspektsiooni aastaettekandega saab tutvuda inspektsiooni kodulehel.