Analüüs: vene kogukonnas suhtutakse poliitikasse erinevalt
Tänasel rahvusvähemuste päeval tutvustas Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi õppejõud Rein Toomla Tallinna linna tellitud analüüsi, milles uuriti eestlaste ja mitte-eestlaste poliitilist käitumist.
Analüüs "Mitte-eestlaste ühiskondlik-poliitiline aktiivsus ja osalemine" põhineb kahel uuringul, mis viidi läbi pärast 2005. aasta kohalikke valimisi ja pärast 2009. aasta kohalikke valimisi. Sellised kriteeriumid valiti seetõttu, et nendel valimistel osalevad ka inimesed, kes ei saa osaleda riigikogu valimistel. Nende seas on nii Vene Föderatsiooni kodanikud kui ka määratlemata kodakondsusega isikud. Toomla sõnul kutsuti analüüsis venelasteks ka ukrainlasi ja valgevenelasi.
Vene kogukond on Toomla hinnangul jagunenud neljaks grupiks - õigusjärgsed Eesti kodanikud, naturalisatsiooniga kodakondsuse saanud, Vene kodanikud ja kodakondsuseta inimesed.
Poliitikast huvitumise osas olid tulemused järgmised: kohalikel valimistel osales 2005. aastal õigusjärgseid eestlastest kodanikke 66% (2009. aastal 74%), õigusjärgseid venelastest kodanikke 62% (2009. aastal 73%), naturaliseeritud kodanikke 59% (2009. aastal 83%), Vene kodanikke 54% (2009. aastal 75%) ja kodakondsusetuid 50% (2009. aastal 63%).
"Viis aastat tagasi oli vene kogukonna huvi poliitika vastu oluliselt madalam," kommenteeris Toomla. "Pärast viimaseid valimisi tõusis see huvi igas mainitud grupis. Kõige rohkem Vene kodanike seas, mis on ka omapärane fenomen."
Toomla hinnangul huvituvad eestlased ja venelased peagi poliitikast samal määral, kuid sisuliselt võib selles huvis ka erinevusi leida. Ka suhtumises uutesse ideedesse ja traditsioonilistesse väärtustesse pole eestlaste ja venelaste vahel suuri erinevusi. Mis puutub korra ja isikliku vabaduse omavahelistesse suhetesse, siis võib näha, et eestlased tahavad natuke rohkem korda, venelased aga - eriti Vene kodanikud ja kodakondsuseta isikud - hindavad rohkem vabadust.
Igatahes on politoloog kindel, et venelaste suurenenud huvi poliitika vastu näitab seda, et "tegemist ei ole enam sellise seltskonnaga, kellele piltlikult öeldes võib rääkida, mida sülg suhu toob."
Kõige suuremad erinevused kahe kogukonna vahel on suhtumises demokraatiasse. Eestlaste seas on demokraatiaga rahul rohkem kui pooled, venelaste seas vaid 25 protsenti (2005. aastal umbes 40%). Selle põhjuseks peab Toomla ka 2007. aasta pronksiöö mõju. Kõige vähem rahuldab demokraatia kodakondsuseta isikuid (rahulolevaid on nende seas 20%). Toomla hinnangul on just see näitaja - suhtumine demokraatiasse - kõige teravam erinevus ning sellele peaks riigis ja ühiskonnas rohkem tähelepanu pöörama.
Venelased, eriti Vene kodanikud igatsevad eestlastest rohkem nö "karmi käe" poliitika järele, kuid õppejõu kinnitusel on ka selge, et kumbki kogukond ei tahaks demokraatiat päriselt diktatuuri vastu vahetada. Ning tugevast riigijuhist unistab tegelikult ka kolmandik eestlastest.
Kokkuvõtteks ütles Toomla, et kahe kogukonna vahel on poliitilises mõtlemises erinevusi küll, kuid nad pole siiski eriti märkimisväärsed. Rohkem lahknevusi on hoopis vene kogukonna enda sees.
Kohal viibinud Tallinna abilinnapea Yana Toom rõhutas, et tegemist on väga kasuliku analüüsiga ning linnavalitsusele läks see maksma 25 000 krooni. Kaks uuringut, mille põhjal nimetatud analüüs tehti, olid juba varem finantseeritud riigi poolt.
