ANALÜÜS | Miks inimesed teedel surevad? Põhjuste seas on ka kehva tervisega eakad juhid, enesetapud ja kehvad rehvid
Liiklusõnnetuse põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjon menetles 2017. aastal 45 surmaga lõppenud liiklusõnnetust, milles hukkus kokku 49 inimest. Ühe õnnetuse puhul selgus hiljem, et surma põhjuseks oli terviserike.
Jalakäijatele otsasõitmised
Viiendik liiklusõnnetustes hukkunutest olid jalakäijad. Üks jalakäija surmaga lõppenud õnnetus oli suure tõenäosusega enesetapp. Üheksast õnnetusest seitse juhtus linnakeskkonnas, sealhulgas neli Tallinnas ja üks Tartus.
Neist kolme õnnetuse puhul toimus kokkupõrge ülekäigurajal teed ületanud
jalakäijaga, kus ühel juhul oli jalakäijale otsa sõitnud auto juht joobes ja teisel juhul juht lahkus sündmuskohalt. Üks jalakäija sai löögi ristmikul pööret teinud sõidukilt. Kaks jalakäijat sattusid linnas õnnetusse, kui ületasid teed selleks mitte ettenähtud kohas.
Üks liiklusõnnetus juhtus kalmistul, kus jalakäija jäi tagurdava veoauto alla. Ühe liiklusõnnetuse puhul sattus õnnetusse alla 10-aastane laps, kes ületas teed liiklusvoolus ülekäigurajal peatunud veoauto ja haagise vahelt ning jäi sõiduki liikuma hakkamisel haagise alla.
Seitsmest linnas juhtunud liiklusõnnetusest kolm leidsid aset pimeda ajal. Kahel juhul oli jalakäijal helkur, kuid mõlema õnnetuse puhul oli tegemist sõidutee ületamisega valgustatud teel ja juhtidepoolse eksimusega. Ühel juhul, vales kohas teed ületanud joobes jalakäijal, helkurit ei olnud.
Maanteel juhtus jalakäijaga kaks õnnetust, mõlemad õnnetused toimusid pimeda ajal.
Sõidukite kokkupõrked
Mootorsõidukite omavahelisi kokkupõrkeid toimus kokku 16, neis hukkus 18 inimest. Kokkupõrgetes hukkunud moodustasid 37 protsenti kõigist liiklusõnnetustes hukkunutest.
Kümme kokkupõrget juhtus valge ajal, kuus pimeda ajal. Kokkupõrgetest toimus üks linnas ning 15 maanteel. Kolm kokkupõrget põhjustasid joobes juhid, kusjuures kahel juhil oli ka turvavöö kinnitamata. Peale nende oli turvavöö kinnitamata veel kahes õnnetuses hukkunutel.
Halvad teeolud (kohatine libedus, lörts, kiilasjää) märgiti ära viie kokkupõrke puhul, peale selle juhtus kaks õnnetust vihmamärjal teel. Õnnetustes osalenud sõidukitest kolmel olid rehvid küll nõuetele üldiselt vastavad, kuid ühel juhul 11 aastat vanad ning kahel juhul oli tegu eemaldatud naastudega, erineva kulumisastmega ja kulunud rehvidega. Üks õnnetustest juhtus aprillis – ajal, mil suverehvide kasutamine oli juba lubatud – sajus lörtsisel teel. Juhitavuse kaotanud suverehvidega kaubik põrkas kokku sõiduautoga.
Ühe kokkupõrke puhul ei pidanud vastu koorma kinnitus ning laiali paiskunud veos põhjustas inimese hukkumise.
Kahe kokkupõrke puhul oli põhiline riskifaktor juhi terviserike või terviseseisund. Ühe kokkupõrke puhul oli tegemist maanteel tagant otsasõiduga, eakas juht ei pannud tähele ees pöördeks peatunud sõidukit.
Õnnetused raudteeülesõitudel
Raudteeülesõidukohtadel juhtus kolm surmaga lõppenud liiklusõnnetust, kahes õnnetuses oli hukkunuid kaks. Kokku hukkus raudteeülesõidukohal juhtunud õnnetustes viis inimest.
Kaks raudteeülesõidukohta olid tähistatud vaid liiklusmärkidega – üks neist oli kohalikul, kruuskattega teel; teine kõvakattega, remondis oleval kõrvalteel. Suure tõenäosusega ei pannud juhid lähenevat rongi tähele. Üks tugiteel asunud ülesõidukoht oli varustatud peale liiklusmärkide ka fooriga. Seal juhtunud õnnetuse puhul väärib märkimist see, et rongile ette sõitnud auto juht oli tarvitanud narkootikume ning sõitis ülesõidukohale möödudes foori punase tule
taga peatunud sõidukitest.
Õnnetusi uurinud komisjoni liikmed märkisid, et lisaks raudteeülesõidukohtade täiendavale tähistamisele (foorid, tõkkepuud) tuleks uurida ka võimalusi raudteeveeremi ohutumaks muutmiseks – reisirongide märgatavus ei ole eestvaates teatud ilmastikutingimuste ja tausta korral kõige parem, samuti ei paiska rong risti ees olevat sõiduautot eemale, vaid haagib selle enda ette ja veab kaasa, mis üldjuhul suurendab sõidukis viibijatele mõjuvaid koormuseid.
Liiklusõnnetused mopeedidega
Kahes liiklusõnnetuses hukkus mopeedijuht, mõlemal juhul põrkas mopeed kokku sõiduautoga. Üks õnnetustest juhtus liiklusmärgi „asula“ mõjupiirkonnas, teine vahetult märgi mõjupiirkonna piiril. Mõlemad õnnetused juhtusid ristmikul ja mitte linnalises keskkonnas, st sündmuskoht asus vähe hoonestatud, suhteliselt lagedal alal, mida liiklejad linnalise keskkonnana ei taju.
Ühel juhul sõitis mopeed, mille juht oli üle 70-aastane, kõrvalteelt ette peateel liikunud sõiduautole, kusjuures mopeedijuhil ei olnud motokiiver kinni rihmatud ning see paiskus juhil peast. Teise õnnetuse puhul sõitis sõiduauto juht kõrvalteelt ette peateel liikunud mopeedile.
Liiklusõnnetused jalgratturitega
Jalgratturi surmaga lõppenud õnnetusi juhtus kaks, ühel juhul oli tegemist eaka, üle 80-aastase inimesega, teisel juhul alla kümneaastase lapsega. Mõlemad jalgratturid sattusid õnnetusse, sõites üle maantee.
Laps, kes poleks tohtinud oma vanuse tõttu iseseisvalt sõiduteel liigelda, juhtis jalgratast sõiduteel, mille kõrval asus jalgratta- ja jalgtee ning keeras ette samas suunas liikunud sõiduautole.
Eakas naine sattus õnnetusse T-kujulisel ristmikul, kui hakkas kõrvalteelt tulles sõitma üle peatee. Märkimist väärib, et peateel puhul oli tegemist remondiobjektiga ning ristmiku vahetus läheduses oli eelmisel päeval avatud jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud tunnel.
Ühesõidukiõnnetused
Surmaga lõppenud ühesõidukiõnnetusi juhtus kokku 12, hukkus 12 inimest. Ühesõidukiõnnetuste puhul oli tegemist sõiduauto teelt väljasõiduga. Kaks liiklusõnnetust olid suure tõenäosusega suitsiidid.
Kümnest teelt väljasõidust juhtus kaheksa pimeda ajal, kusjuures viiel juhul kaheksast oli juht joobes. Kõikidest teelt väljasõitnud juhtidest oli joobes kuus, neljal neist oli turvavöö kinnitamata.
Kolme õnnetuse juures võis olla teatud mõju sõiduki rehvidel – ühel juhul olid rehvid esiteljel 15 ja tagateljel 10 aastat vanad ning kahel juhul kulunud lubatust rohkem või kasutati samaaegselt eri tüüpi rehve.
Kaks liiklusõnnetust olid tingitud juhti tabanud terviserikkest, kusjuures ühel juhul oli terviserike ka surma põhjuseks ning statistilistes andmetes on see õnnetus välja arvatud. Ühe liiklusõnnetuse puhul oli suure tõenäosusega peamine riskifaktor juhi väsimus.
Enesetapud
Liiklusõnnetuse läbi on sooritatud suitsiide ka varasematel aastatel, kuid täpseid andmeid nende kohta ei ole. Eelmisel aastal menetletud surmaga lõppenud liiklusõnnetuste puhul on jõutud järeldustele, et kolme liiklusõnnetust võib käsitleda suitsiidina. Ühel juhul olid hinnangu aluseks otsesed ning kahel juhul kaudsed tõendid.
Üks juht oli joobes, ilmselt olid tal alkoholiprobleemid, sest ta oli varem korduvalt juhtinud sõidukit joobeseisundis, turvavöö oli juhil kinnitamata ning ta sõitis sirgel teelõigul teelt välja vastu puud, olles eemaldanud enne kokkupõrget rooli.
Teisel juhul oli samuti tegemist teelt väljasõiduga, juhil ei olnud turvavöö kinnitatud, kiirus oli lubatust oluliselt suurem ning ta sõitis lauges vasakkurvis teelt välja vastu puud. Juhil oli emotsionaalselt raske aeg ning väga suure tõenäosusega pani ta toime enesetapu, seda kahtlustasid ka lähedased.
Kolmas õnnetus, mis suure tõenäosusega oli suitsiid, juhtus jalakäijaga – jalakäija viskus asulavälisel teelõigul sõidukile ette. Hukkunul oli probleeme vaimse tervisega, lähedaste sõnul oli eelnevalt kartus, et ta sooritab suitsiidi.
Terviseseisund
Juhtide terviserike või terviseseisund oli eelmisel aastal oluliseks, kui mitte põhiliseks riskifaktoriks kokku nelja liiklusõnnetuse korral. Kõikidel juhtudel oli juhil olemas kehtiv tervisetõend ja juhtimisõigus, kusjuures kahel juhul oli haigusseisund, mis võib olla vastunäidustuseks sõiduki juhtimisel, diagnoositud pärast tervistõendi väljastamist ning kahel juhul enne tervistõendi väljastamist.
Ühe juhtumi puhul oli tegemist haigusega, mis võib olla absoluutseks vastunäidustuseks sõiduki juhtimisel. Mingeid piiranguid ei olnud tervisetõendites juhtidele kehtestatud. See viitab, et juhi terviseseisundi hindamine tervisetõendi väljastamisel ja tervisetõendite kehtivuse peatamine, kui terviseseisund enam ei võimalda sõidukit juhtida, ei tööta piisavalt hästi.
