ANALÜÜS | Magusamaks jäi eelarvest välja. Kuidas suutis kuhtuv IRL oma tahtmise läbi suruda?
Eile õhtul jõudis valitsus sisulisele kokkuleppele järgmise aasta eelarve osas. Hilisõhtusse veninud läbirääkimiste tulemustest suurema tähelepanu korjas endale IRL, mille ministrid asusid magustatud jookide maksu edasilükkamist hoolega enda erakonna töövõiduks kirjutama. Kuigi selles on peidus ka tõde, on tegelikult veel mitu põhjust, miks 4%-lise toetusega ja eksistentsiaalses kriisis vaevlev erakond endale sobiva tulemuse sai.
1. Tuleb tähele panna, et magusamaksu ei võetud laualt päris maha. Eile lepiti kokku, et 2018. aastal seda maksu ei tule. Nii nagu ütles eile ka SDE esimees Jevgeni Ossinovski, siis tullakse selle maksu juurde edaspidi tagasi. Niisiis pole päris õige ka IRL-i poolt kuulutada, et neil õnnestus magusamaks ära jätta.
2. Valitsusliitu juhtiv peaministripartei Keskerakond pole magusamaksu kuigi pooldavalt suhtunud, kuid koalitsioonilepped on alati kompromissid, kus tuleb arvestada ka partnerite soovidega. Nii sai sotside soovitud magustatud jookide maks möödunud novembris võimuleppesse ka sisse. Seega ei olnud ka eile eelarveläbirääkimistel oodata, et Keskerakond IRL-i soovile see maks ära jätta tuliselt vastu vaidlema hakkab.
3. Kõik kolm valitsuserakonda teavad, et praegusele koalitsioonile alternatiivi ei ole, kui ei taheta Reformierakonda võimu juurde tagasi lasta. Kohe on ukse ees kohalikud valimised ja siis pooleteise aasta pärast riigikogu valimised. Pole suuremat mõtet ühe niigi palju segadust tekitanud maksuplaani pärast valitsust lõhki ajada, seda veel Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal. Nii et lihtsam on siin IRL-ile järele anda ja lasta neil need võidupunktid noppida.
4. Maks ise on tekitanud palju segadust, millele on juhtinud tähelepanu ka erinevad tootjad, keda see puudutab: kes ja kuidas maksukohustuse täitmist kontrollib, mida täpselt ja mis mahus maksustatakse, kuidas maksuraha kokku korjatakse jne. President Kersti Kaljulaid otsustas seadust mitte välja kuulutada ja saatis selle riigikokku tagasi. Seega on segadust niigi palju ning ilmselt on kõigile valitsuse osapooltele mugavam, kui tempot maha võtta. See annab ka maksu tuliselt pooldavatele sotsidele võimaluse jamad ära klaarida ja alles siis maksuga edasi liikuda.
5. Presidendi sammu tõttu on nüüd selge, et järgmise aasta algusest poleks maksu niikuinii saanud kehtestada. Parimal juhul olnuks see võimalik järgmise aasta suvest, sest maksumuudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma pool aastat aega. Sel juhul oleks eelarvesse olnud oodata umbes 8 miljonit eurot tulu 15 miljoni asemel. Aga seegi ei pruukinuks õnnestuda, sest kui riigikogu magusamaksu muutmata kujul uuesti presidendi lauale saadaks, võib eeldada, et president pöördub riigikohtusse. Sel juhul on enam kui kindel, et 2018. aastal toob maksusamaks eelarvesse täpselt 0 eurot tulu. 10 miljardi euro suuruse eelarve juures on kaheksa miljonit eurot, mida hea õnne korral õnnestuks magusamaksuga kokku koguda niivõrd väike summa, et lihtsam on see raha leida mujalt.
6. On kindel, et teiste partnerite otsus IRL-i soovile vastu tulla, ei tulnud IRL-ile kindlasti ilma hinnasildita. Ministritel on alati hulgaliselt lisataotlusi, millega eelarveläbirääkimistele minnakse ja mille üle kaubeldakse. Võib olla üpris kindel, et kuna IRL sai oma suure soovi, siis muud lisataotlused võivad IRL-i ministrid ära unustada. IRL-ile see ilmselt sobib, sest kui vaadata nende ministrikohti – rahandus, kaitse, justiits, sotsiaalkaitse ja keskkond – siis vaid kahel viimasel võiks olla mingeid märkimisväärseid soove, kuhu oleks tarvis lisaraha. Aga nagu öeldud, igal asjal on hind, nii ka magusamaksust ajutisel loobumisel.
