ANALÜÜS: Kapo aastaraamatust loeb välja mured korruptsiooni ja bürokraatia pärast

 (15)

KAPO esitles aastaraamatut
KAPO esitles aastaraamatutFoto: Andres Putting

Kaitsepolitsei aastaraamat muretseb Kremli kõrval Keskerakonna korruptiivsete munitsipaalpoliitikute ja pagulastega seotud bürokraatia pärast.

Iga aasta kevadel avaldatud kaitsepolitseiameti aastaraamat on alati põnev lugemine mitmel põhjusel. Esiteks saab sellest teada, millist informatsiooni peab kapo vajalikuks avalikustada Venemaa tegevuste kohta Eestis ja Euroopas ning teiseks saab teada, mille või kelle pärast kapo praegusel ajal muretseb.

Kaitsepolitsei aastaraamatu nii-öelda hambusse on sattunud tihtipeale näiteks Keskerakonna poliitikud, kelle tööd venekeelse kultuuriruumi säilitamise nimel on kapo pidanud mõnikord julgeolekuohuks ja niimoodi seda raamatus ka serveerinud. Need on olnud olukorrad, kus pole veel piisavalt tõendeid, et kriminaalasja saaks algatada, mistõttu jäävadki need vaid hinnanguteks. Yana Toom, Mihhail Kõlvart ja Mihhail Stalnuhhin on kaevanud kaitsepolitseiameti nende hinnangute tõttu ka kohtusse, kohtuotsused on olnud erinevad.

Loe veel

Seotud lood:

Tänavuses aastaraamatus annab kaitsepolitseiamet taaskord nii ridade vahel, aga ka otsesõnu märku, mis neile ametiasutusena muret teeb. Asjad, mida nad sooviksid muuta, kuid mille jaoks neil pole pädevusi.

Kõige otsesemalt nimetatakse aastaraamatus mureks Tallinna ja Kohtla-Järve linnavalitsused (mida juhivad siis Keskerakonna poliitikud) korruptsiooni tõttu.

„Näeme oma töös selgelt, et lahendatud korruptsioonikuriteod ja nende avalikustamine on aidanud lahti mõtestada korruptsiooni ohtlikkust,“ seisab raamatu peatükis „Korruptsioonivastane tegevus“. „Paraku kogeme ka vastupidist. Nii nägime, kuidas Kohtla-Järve inimeste huvide eest seisma pidanud linnavalitsus jättis kohalike inimeste tagant korruptsioonikuriteoga varastatud kahju kohtus tsiviilhagiga kurjategijatelt välja nõudmata ning linn on praegu suurtes majandusraskustes.“

Kaitsepolitsei viitab siin Kohtla-Järve endise linnapea Jevgeni Solovjovi ja aselinnapea Jüri Kollo juhtumile, kus Solovjov maksis linna kassast Nikolai Ossipenko firmale 800 000 eurot rohkem, kui vaja olnuks ja kõike koordineeris ning järelevalvet teostas aselinnapea Kollo. Kuigi maakohtus nõuti Solovjovi ja Kollo käest kokku välja umbes miljon eurot, leidis ringkonnakohus, et kuna linn on võimeline ennast ise kaitsma, peaks ta raha välja nõudma tsiviilhagis. Seda linn aga ei teinud.

Sarnast olukorda kirjeldab kapo ka Tallinna suhtes, kus korruptsioonis süüdi mõistetud kesklinna vanem Alar Nääme maksis linna eelarvest 2846 euro eest kinni oma valimiskampaania kulusid.
Tallinna abilinnapea Taavi Aas, kes praegu on linnapea ülesannetes, teatas riigiprokuratuurile seejärel, et Tallinna linn ennast kannatanuks ei pea ja tsiviilhagi ei esita.

„Torkab silma valikulline ja erapoolik lähenemine, sest KOV nõuab kahju tavaliselt siis välja, kui kahju tekitaja on olnud tavaametnik, kes pole seotud erakonnaga või partei liige. Samas jäetakse tsiviilhagi esitamata juhtudel, kus KOVi volikogu on kuriteos kahtlustatava linnapea või vallavanema mõju all,“ kirjutatakse aastaraamatus.

Kapo sõnum võib olla siin ka pigem hoiatav, et pöörata tähelepanu sellele, mis võib saama hakata siis, kui kohus peaks altkäemaksu võtmises süüdi mõistma pikaaegse Tallinna linnapea Edgar Savisaare ja kohtus tõestatakse, et altkäemaksu võtmise tõttu sai linn rahalist kahju. Tõenäosus on, et Keskerakond on ka sel hetkel Tallinnas võimul.

Kapo: palun lihtsustage väljasaatmist

Teine tähelepanek on seotud pagulastega. Kaitsepolitseiameti aastaraamatus oli kirjas vähemasti üks lause, mida saaks poliitiliselt väga ühepoolselt ära kasutada, kuid mille kõrvale on natuke tagasihoidlikumalt ära mainitud üks ettepanek seadusandjale. Tegemist on peatüki „Rahvusvahelise terrorismi tõkestamine“ rändekriisiga seotud osaga, kus toodi välja pagulastega seotud mureküsimused.

Peatükis kirjeldatakse, kuidas 2016. aastal saabusid Eestisse esimesed Euroopa rände tegevuskava alusel ümberpaigutatavad põgenikud, aasta lõpuks oli Eestisse asustatud 89 inimest. Kapo selgitab, kuidas neid siis küsitlemas käidi. „Kaitsepolitsei ametnikud koos teiste Eesti riigiasutuste esindajatega on põgenikke küsitlenud Kreekas ja Türgis. Mitte kõik küsitletud isikud ei ole Eestisse jõudnud, paljudele on Eestisse ümberasustamisest keeldutud,“ seisab peatükis. „Keeldumiste konkreetsed põhjused on olnud erinevad, kuid peamiselt on selle tinginud küsitletavate valetamine, fundamentaalsed äärmusislamisse kalduvad meie õiguskorraga ühte sobimatud tõekspidamised ning sidemed äärmusrühmitistega.“

Aastaraamatu ehk kõige poliitiliselt plahvatusohtlikumaks lauseks võib osutuda aga paar lõiku hiljem toodud kapo hinnang rändekriisi mõjule Eestis: „Reaalsus on see, et lõpuni ei ole võimalik kedagi kontrollida ning Eestisse võivad sattuda isikud, kes ei vaja kaitset ning kes varem või hiljem võivad hakata endast kujutama julgeolekuohtu.“ Seda hinnangut võivad ühes või teises kontekstis hakata ära kasutama need poliitilised jõud, kes on selgelt Lähis-Ida sõjakolletest põgenevate pagulaste Eestisse lubamise vastu.

Kapo andis märku, et pagulastel hoitakse silm peal, tehakse tööd teiste ametkondadega lõimumise eesmärgil, kuid nad aduvad, et ühel hetkel on vaja tegutseda jõulisemalt ja saata mõned nendest siia tulnud pagulastest maalt välja. „Kaitsepolitseiameti kogemus ning tähelepanekud seoses julgeolekuohtlikelt isikutelt rahvusvahelise kaitse äravõtmise ja sellele järgneva riigist välja saatmisega näitavad, et tegemist on keeruka, bürokraatliku ja riigilt omajagu ressurssi võtva protsessiga,“ ütleb kapo ja teeb ettepaneku: „Arvestades tänase Euroopa julgeolekukeskkonna dünaamilisust näeme siin vajadust oluliselt kiirema ja riigile vähem kurnava menetluse järele.“

74 000€
Tallinn, Korter
219 000€
Saue vald, Maja
85 900€
Tallinn, Korter
228 000€
Lääne-Saare vald, Maja
Otse omanikult!
90 000€
Tallinn, Korter
112 800€
Jõelähtme vald, Korter
121 990€
Tallinn, Korter
325 000€
Tallinn, Korter
134 900€
Tallinn, Korter
125 000€
Raasiku vald, Majaosa

3 843€
Tallinn, Äripind
175 000€
Keila, Majaosa
116 000€
Saue, Korter
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare