Ametnikud pidasid eesti keele eksamit pingeliseks
Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamise osakonna asejuhataja Hille Voolaid valis alustekstiks Ilmar Raagi essee eesti kultuurist. „Esimeses osas tuli anda oma hinnang nendele põhjustele, kuidas kultuur säilinud on ja siis kirjutavas osas võtsin arutluse alla kultuuri seosed väärtuskasvatusega,“ rääkis Voolaid Delfile.
„Alguses valisin erinevate põlvkondade teema, siis vaatasin teisi variante ja jõudsin Ilmar Raagi artikli juurde. Välistasin kohe luulevormi ja sellepärast jäid kõrvale nii teine kui ka neljas variant,“ rääkis Voolaid.
Sõnade arvule Voolaid tähelepanu ei pööranud ja sellepärast jäi tal hing natuke vaevama, et äkki oleks pidanud sõnad üle lugema. „Pigem oli hirm selles, et tekst valgub liiga laiali ja siis kaob mõte sootuks,“ rääkis ta. „Ümber kirjutades sai sõnu juurde lisatud.“
Olles olnud emakeeleõpetaja ja kõrvutades tänast eksamit mõttes varasema arutleva kirjandiga, ütles Voolaid, et tema hinnangul annab praegune eksami vorm õpilastele rohkem võimalusi.
Voolaiul kulus eksami kirjutamiseks kolm tundi. Ta lõpetas eksami kell 13.15. „Loodan, et eksam peaks sooritatud saama, kuna olen eesti keele filoloog, siis ehk kirjavigu polnud,“ lootis ta.
Ilmar Raagi tekst oli populaarne
Haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse osakonna asejuhataja Ain Tõnisson valis samuti Ilmar Raagi esseel põhineva variandi. „Lugemise osa tundus huvitav,“ kirjeldas Tõnisson. „Tuli otsida välja olulised asjad. Selline ülesande püstitus on ju väga oluline.“
Eksami keerulisus hakkab Tõnissoni sõnul paistma siis, kui selguvad tulemused. „Kui praegu on mulje, et ma tõin välja õiged asjad, siis võib olla tulemuste selgudes ma enam nii ei arva,“ ütles ta, viidates sellele, et võib olla ka teisi lähenemisi ja arvamusi samast tekstist.
„Lõpetasin eksami umbes kella kolme ajal ja tegelikult kogu see aeg olin tegevuses,“ meenutas Tõnisson, kelle sõnul oli neid kolleege, kes said omadega varem valmis ja oli neid, kes jäid veel temas eksamiruumi maha. Kogu kaasa võetud šokolaadi sõi ta selle ajaga ära.
„Tegelikult oli päris pingeline ja kogu see aeg kulus tugevale mõttetööle,“ lausus Tõnisson.
„Tulin ära selle mõttega, et küll oleks hea, kui saaks veel homme üle toimetada – tahaks veel vaadata, kas kõik lause konstruktsioonid on paigas, kas igal pool on näited juures.“
Tänavu kuue tunni pikkust eksamit tahetakse järgmisel aastal tunni võrra lühendada. Tõnissoni sõnul sõltub eksamiaja lühendamine ülesannetest. „See sõltub sellest, kui pikk peab olema kirjandi osa ja kui keerulised on lugemise osa ülesanded,“ ütles ta. „Mulle tundub, et tänaste ülesannete põhjal on kuus tundi optimaalne ja mina väga ei tormaks eksami aega lühendama.“
Tõnisson luges eksami juhendist välja, et kui lugemise osas on valitud üks teema, siis kirjandi osa puhul võib teemat ka vahetada. „Aga mõistlik tundus mitte vahetada, sest eelnevat algteksti läbi lugedes tekkis endal teatud hulk mõtteid ja ajaliselt oli efektiivsem samal teemal jätkata,“ arutles ta. „Ilmselt paljudele on mõistlik ühe teemaga alustada ja samaga lõpetada.“
Samas leidis Tõnisson, et kindlasti leidub inimesi, kelle puhul on teema vahetamine mõistlik ja sellepärast pooldas ta valikuvõimaluse jätmist.
Küll võiks valitavate tekstide osa olla tema hinnangul vähem kaldu kultuuriga seotud teemadele. „Kaaluda võiks, et võtta sisse ka teist tüüpi vaateid ühiskonnale,“ pakkus ta. „Näiteks viimane teema oli liiga keelekeskne. Ühiskond on oluliselt laiem.“
Seevastu esimene teema, mis käsitles põlvkondadevahelisi suhteid, oli Tõnissoni sõnul avatav väga erineva kandi pealt. „See teema, mis puudutab kõiki, oli olemas,“ sõnas ta.
Kaaluda võiks elektroonilist eksamit
Tõnissoni sõnul väsis eksamit kirjutades käsi ära, sest tavapäraselt ta sellisel moel nii pikalt ei tööta. „Enamasti kirjutan kirjalikke tekste ääremärkustena või näiteks kavapunkte,“ tõi ta näiteks. „Aga see, et kirjutada käsitsi mustand ja kirjutada see ümber puhtandiks, seda ei tule sageli ette.“
Tõnisson tõi välja, et käsitsi kirjutades ei ole ka võimalust vahetada sõnade järjekorda, kui need on juba kirja pannud. „Sellised asjad on harjumatud,“ lausus ta ja lisas, et saad aru, et turvakaalutlustele mõeldes ei ole riigieksamid veel elektroonilised.
„Põhimõtteliselt võiks isegi kaaluda elektroonilisele eksamile üleminekut,“ ütles ta. „Ma ei välistaks vähemalt arutelu selle üle. Takistused võiksid siin olla vaid tehnilist laadi. Küsimus on ilmselt selles, et näiteks keegi ei kasutaks erinevaid teksti parandamise viise.“
