Ametnike read hõrenesid tuhande inimese võrra
Ametnike arvu vähenemine tuleneb asutuste ühendamistest, asutustesisestest struktuuri-muudatustest ja osaliselt majanduslangusest tingitud koondamistest, teatas rahandusministeerium.
Suurimad ametiasutused 2009. aasta lõpu seisuga olid politseiamet 3984 ametnikuga, kaitsevägi ja kaitseliit 3692 ametnikuga, maksu- ja tolliamet 1834 ametnikuga, vanglad 1726 ametnikuga ja piirivalveamet 1680 ametnikuga.
Ministeeriumides töötas 2009. aasta lõpu seisuga kokku 2396 ametnikku. Suurimad olid välisministeerium (511 ametnikku) ja rahandusministeerium (278 ametnikku). Samas suurimad ministeeriumid koos valitsemisalaga olid siseministeerium (7455 ametnikku) ja kaitseministeerium (3970 ametnikku). Väikseim oli kultuuriministeerium 60 ametnikuga, koos oma valitsemisalaga 112 ametnikuga.
Suured struktuurimuutused toimusid 2009. aastal keskkonnaministeeriumi valitsemisalas, kus moodustati keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, riikliku looduskaitsekeskuse ja kiirguskeskuse baasil uus valitsusasutus Keskkonnaamet 324 ametnikuga ning korrastati Keskkonnaministeeriumi funktsioone ja juhtimisstruktuuri, mille tulemusena vähenes ministeeriumi ametnike arv 280 võrra.
Samuti korraldati ümber ning ühendati alates mullu 1. juulist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas Eesti riiklik autoregistrikeskus, maanteeamet, maanteeameti kohalikud asutused ja hallatavad riigiasutused maanteeametiks ja maanteeameti kohalikeks asutusteks (208 ametnikku). Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas lõpetati 30. aprillil 2009. a tööturuameti tegevus, mis tõi kaasa vähenemise 327 ametniku võrra.
Võrreldes 2008. ja 2009. aastat vähenes kaitseministeeriumis ametnike arv 15,5 protsendi ning kaitseressursside ametis 11 protsendi võrra ning suurenes kaitseväes ja kaitseliidus töötavate ametnike arv 5,2 protsendi võrra. Rahandusministeeriumi valitsemisalas vähenes ametnike arv 7,7 protsendi võrra, sh rahandusministeeriumis 17 protsendi ja statistikaametis 11,8 protsendi võrra. Riigikantseleis ja rahvusarhiivis kokku vähenes ametnike arv 83 võrra – vastavalt riigikantseleis 26,9 protsenti ja rahvusarhiivis 19 protsenti. Maavalitsustes vähenes ametnike arv 11 protsendi võrra ning põhiseaduslikes institutsioonides 9,6 protsenti.
Personalikulude analüüsis vaadeldi kogu avalikku sektorit, kuhu kuuluvad nii riigisektori kui ka kohaliku omavalitsuse sektori asutused ja ettevõtted, mille omanikuks on riik või kohalik omavalitsus, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse omandis olevad äriühingud.
2009. aastal vähenesid personalikulud 2008. aastaga võrreldes avalikus sektoris kokku 7 protsenti – riigisektoris vastavalt 9 protsenti ja kohaliku omavalitsuse sektoris 4 protsenti. Preemiate ja toetuste osatähtsus palgakuludes on vähenenud moodustades 2008. aastal 9 protsenti avaliku sektori palgakuludest ning 2009. aastal 2 protsenti avaliku sektori palgakuludest.
„Pea kõigis personalistatistikas kajastatud valdkondades on tunda äsjase majanduskriisi mõju ning valitsuse eelarvepoliitilisi otsuseid – personalikulude kärpimisel on asutused esmalt lõpetanud mitmesuguste erisoodustusmaksuga maksustatavate motivaatorite kasutamise, erinevate hüvitiste ja toetuste maksmise, seejärel lõpetanud tulemustasude ja muude ühekordsete lisatasude maksmise, sõlminud ametnikega kokkuleppeid tasustamata puhkuse päevade kasutamise osas ning viimase võimalusena vähendanud igakuist töötasu,“ ütles rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja kohusetäitja Tiina Tamm.
Avaliku teenistuse aastaraamatut antakse välja igal aastal 23. juuniks, mille ÜRO peaassamblee on nimetanud avaliku teenistuse päevaks. Sel aastal järjekorras üheteistkümnendas avaliku teenistuse aastaraamatus antakse lisaks statistikale ülevaade ka riigieelarve juhtimisest, eurotoetuste kasutamisest ja personalijuhtimisest avalikus sektoris ning avaliku teenistuse eetika hetkeolukorrast ja arenguväljavaadetest.
Erinevalt eelmistest aastatest on statistika aluseks lisaks riigikantselei ja rahandusministeeriumi poolt riigiasutuste kaasabil koondatud andmetele esmakordselt ka riigi finantsarvestuse infosüsteemi andmed.
