Kui varem pidid ametnikud deklareerima vaid seda vara, mis juriidiliselt neile kuulus, siis justiitsministeeriumi uue korruptsiooniseaduse eelnõu järgi peavad nad kirja panema ka need autod, majad jms, mida nad kasutavad aastas vähemalt neli kuud.

„Näiteks kui täna saab ametnik oma uue kalli auto ämma nimele kirjutada ning deklareerib vaid registris tema nimel oleva vana Žiguli, siis meie eelnõu kohaselt on ta kohustatud ka selle uue auto deklareerima, kui ta seda püsivalt kasutab,“ rääkis justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Sööt.

Peale vara tuleb edaspidi MHD-s ära tuua ka nõuded teiste isikute vastu ja teiste isikute nõuded ametniku vastu, kui need ületavad nelja kuu keskmist palka; annetused; dividenditulu; kõrvaltegevus ning asjaolud, mis sisaldavad korruptsiooniohtu.

Viimaste all peetakse silmas näiteks juhtumeid, kus naine töötab põllumajandusvaldkonnas ja avalikus sektoris, tema mees aga põllumajandusvaldkonnas ja erasektoris.

Siiani kehtis MHD esitamise puhul peaaegu lauskohustus, see tähendab, et selle pidid esitama umbes 30 000 ametnikku, ka iga konstaabel Põlvamaalt, nüüd on see kohustus vaid 3000 tippametnikul.

Tippametnikud võivad siiski oma alluvaile, kes tegelevad järelevalvega või rahadega, samuti sellise kohustuse peale panna.

Kui enne esitati MHD-d paberil, siis nüüd täidavad nad lüngad eeltäidetud elektroonilises deklaratsioonis. „Nagu tuludeklaratsioonigi puhul,“ ütles Sööt. See tähendab, et kui siiani kulus ametnikul MHD täitmiseks umbes tund, siis nüüd väheneb see umbes 15 minutile.

Kõik see kokku peaks kokku hoidma ligi 2 miljonit krooni maksumaksja raha.

Mingit eraldi ametit deklaratsioonide kontrollimiseks ei asutata, asi hakkab toimima naabrivalve põhimõttel. Kuna register muutub avalikuks, siis saab iga naabrimees, äripartner või ajakirjanik järele vaadata, et kuidas on võimalik, et mingi konkreetne ametnik teeb pidevalt väljasõite luksusjahil.