Ametlike tõlgete tegemise õigus jääb edaspidi vaid vandetõlkidele

Järgmise aasta alguses jõustub uus vandetõlgi seadus, millega antakse avalike dokumentide tõlkimise õigus vandetõlkide ainupädevusse, justiitsministeerimi teatel tähendab see, et tulevikus ei kinnita notarid enam tõlkija allkirja ega tõlke õigsust.

Uue vandetõlgi seadusega muudetakse vandetõlgid sarnaselt advokaatidele täiesti vabaks elukutseks, millele ei kehti piirangud tegevusaladele, tööpiirkondadele või töötasule. Seni tegutsesid nad avalik-õigusliku ameti kandjatena.

Samuti muutuvad vandetõlkide tasu ja vastutuse põhimõtted ehk näiteks senine kindel tasu tõlke õigsuse kinnitamise eest asendatakse kokkuleppelise tasuga.

Kuna tasu hakatakse maksma teenuse eest, siis saab vandetõlk edaspidi valida teenuse osutamiseks sobivaima tegutsemisvormi, sarnaselt teiste ettevõtjatega.

Kui täna kinnitavad notarid ametliku dokumendi tõlget või tõlkija allkirja õigsust, siis eelnõu kohaselt hakkavad ametlike dokumentide tõlkeid tulevikus teostama vaid vandetõlgid.

Muudatused jõustuvad järk-järgult perioodil 2015 - 2020. Muudatus puudutab nii pereelus kui äritegevuses vajaminevate ametlike dokumentide tõlkeid, näiteks sünnitunnistused, äriregistri kanded jms.

Alates 1. jaanuarist 2011. aastast on vandetõlkidele ainupädevuses vastutusrikas roll Eesti seaduste tõlkimisel inglise keelde, mis avaldatakse Riigi Teataja inglisekeelsel veebilehel.

Vandetõlkide institutsioon loodi Eestis esimese vabariigi ajal 1938. aastal. Pärast iseseisvuse taastamist taasloodi vandetõlkide amet 2002. aastal, kui jõustus vandetõlkide seadus. Sellest ajast saadik on vandetõlgi kutset järk-järgult liberaliseeritud ning tasapisi on kaotatud analoogia notari ja vandetõlgi kutse vahel.

Täna on pakuvad vandetõlgi teenust Eestis 29 vandetõlki, kellest esimesed nimetas justiitsminister ametisse 23. jaanuaril 2003. aastal.

11. detsembril 2013 toimub vandetõlkide aastapäevale pühendatud konverents Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses.