Ametlik: Eesti on Euroopa Liidu eesistuja 2017. aasta teisel poolaastal
"Euroopa Liit vajab järgmisel aastal eesistujat, kes tahab ja suudab leida üles liikmesriikide ühised huvid ning eesmärgid, saavutada üksmeel paljudes keerulistes küsimustes. Eesti hakkab kandma eesistuja vastutust ajal, mil Euroopa Liit seisab põhimõtteliste tulevikuvalikute ees. Me saame pool aastat varem toimuva Euroopa Liidu eesistumise korraldamisega hästi hakkama ning me ei tee kvaliteedis järeleandmisi," ütles peaminister Taavi Rõivas.
Eesti teatas oma paindlikkusest eesistumise korraldamise osas vahetult pärast Ühendkuningriigi otsust lahkuda Euroopa Liidust. Kohe käivitati ka ettevalmistused, mis arvestavad uue võimaliku perioodiga.
"Arvestades Ühendkuningriigi referendumi järel tekkinud olukorda, oli valitsuse veendumus juba juuni lõpus, et Eesti on vajadusel väljakutseks valmis eesistumise planeeritust varem enda peale võtma," lausus Rõivas. "Eesistumine ei ole asi, millega mängida kuuma kartulit või kaubelda selle ajastusega siseriiklike sündmuste tõttu - kui on vaja, siis tuleb see ära teha. Nüüd on olemas lõplik selgus ja me saame kiirendatud korras jätkata juba alustatud ettevalmistustega."
Ühendkuningriik teatas 20. juulil oma otsusest loobuda eesistumise läbiviimisest 2017. aasta teisel poolaastal. Eesti planeeritud eesistumine oleks pidanud algama Ühendkuningriigi järel ehk 2018. aasta alguses.
Kuna Belgia võimaliku eesistumise osas Ühendkuningriigi asemel konsensust ei leitud, tehti konsultatsioonide tulemusel ettepanek liigutada eesistumisi kuue kuu võrra varasemaks. Uue järjestuse kohaselt võtab Eesti eesistumise teatepulga üle Maltalt, et see kuus kuud hiljem omakorda Bulgaariale edasi anda. Eesti kuulub pärast Ühendkuningriigi otsust eesistumise läbiviimisest loobuda ühte triosse Bulgaaria (2018. aasta I poolaasta eesistuja) ja Austriaga (2018. aasta II poolaasta eesistuja).
