2015. aasta alguses Eestisse saabunud Guantanamo eksvang Akhmed Abdul Qader rääkis nimelt New York Times'ile antud pikas intervjuus, et möödunud sügisel hakkas Eestis naaber teda ahistama. "Kui see eskaleerus - naaber ähvardas teda relvaga ja pani prügi talle ukse taha - kutsus ta politsei. Ahistamine lakkas," kirjutab leht.

Samuti väitis Qader lehele, et paar päeva hiljem tulid politseiametnikud talle ukse taha ja "grillisid" teda - küsisid tema päritolu kohta ja seda, kust ta raha sai. Kui mees selgitas, siis ametnikud hakkasid noogutades eesti keeles rääkima. Ta sai aru sõnast "Kuuba".

Qaderile öeldi lehe väitel, et ta ei pea enam muretsema, kuid ligi 13 aastat vangistuses veetnud mees ei saanud hirmust mitu päeva magada.

Politsei- ja piirivalveameti välismaalaste talituse juhi Signe Sulbi sõnul intsident naabriga tõesti toimus.

"Patrullpolitseinikud reageerisid väljakutsele, mille sisuks oli naabrite vahel tekkinud arusaamatus. Kohapeal selgitati asjaolusid ja info juhtunust edastati piirkonnapolitseinikule, kes oma tavapärase töö käigus viis läbi järelkontrolli selgitamaks välja täiendavaid asjaolusid," kommenteeris Sulbi intsidenti. Rohkem aga politsei juhtumit kommenteerida ei saa, kuna mees on ise palunud võimalikult palju privaatsust.

Aga relv? Kust see jutt tuli? PPA pressiesindaja Marie Aava väitel sündmuskohal käinud politseinikud ei tuvastanud, et kedagi oleks relvaga ähvardatud ega ka seda, et naaberkorteri elanikul relv oleks üldsegi olnud.

Seega sisuliselt jäävad üle järgmised võimalused: kas Qader liialdas lehele antud intervjuus või läks reporteril loo tegemise käigus tõlkes midagi kaduma või siis naaber tõesti ähvardas, ent relva peitis ära või seda tal käes polnudki.

Kas Skype`i abielu kehtib meil?

Lisaks relvaga seotud intsidendile tekitasid Qaderi jutus küsimusi veel mitu väidet: Eesti riik justkui takistab tema kokkusaamist perega, tema abiellumine Skype`i teel jeemenlannaga ja sellise abielu kehtivus Eestis.

Siseministeeriumi pressiesindaja Toomas Viks selgitas Delfile, et eelkõige tasuks meeles pidada, et Qaderi puhul toimub asjaajamine sellise riigiga nagu Jeemen.

"Info liikumine ei ole igal pool nii kiire kui Eestis. Asjaajamine, kooskõlastused ja vormistused, kuhu on kaasatud päris mitu riiki, ongi aeganõudev protsess. Regulatsioonid ja asjaajamisekultuur on väga erinevad," rääkis Viks.

"Dokumentide saamine ei seisa Eesti, vaid teiste välisriikide taga," tõdes Viks.

Skype`i teel sõlmitud abielu kohta rääkis aga siseministeeriumi esindaja, et selline abielu kehtib meil siis, kui Jeemeni vastava asutuse poolt väljastatud abielutunnistus on Eestis registreeritud.

"Paraku pole see siiani Eestisse saabunud," ütles Viks.

Ta selgitas, et riigiti on väga erinevad abiellumise tavad. "Eestis aktsepteeritakse teiste traditsioone, aga meil on abielu tunnistamiseks kehtestatud reeglid. Abielu saab tunnistada, kui on olemas registreeritud vastav abielutunnistus. Hetkel seda abielu Eestis registreeritud ei ole," rääkis ministeeriumi esindaja.

Aga isegi, kui abielutunnistus Eestisse jõuaks ja see siin kehtima hakkaks, ei oleks Viksi sõnul garanteeritud, et Qaderi naine siia automaatselt elamisloa saaks.

"Elamisloa puhul vaadatakse igat taotlust individuaalselt ning menetletakse põhjalikult ettevalmistatud ametnike poolt," tõdes Viks.

Ajaleht The New York Times tegi pika loo Eestisse elama asunud endisest Guantanamo vangist Akhmed Abdul Qaderist. Muuhulgas rääkis mees lehele, et teda on Eestis naaber relvaga ähvardanud, ta abiellus siin Skype`i teel jeemenlannaga ning et kuigi ta on Eesti riigile tänulik, siis asjaajamine riigis on tal pärssinud perega kohtumist.