Ametiühingud peavad streiki kordaläinuks
Neli EAKLi haruametiühingut korraldasid streigi 15 ettevõttes, seni laekunud andmetel streikis kokku ligi 1800 töötajat, teatas keskliit.
Oodatult oli streikide korraldamisel esirinnas Transpordi Ametiühing, kelle umbes 700 liiget streikisid kümnekonnas ettevõttes. Tööstustöötajate Föderatsioon korraldas streigi kahes Kreenholmi vabrikus kokku rohkem kui 600 osalejaga. Eesti Elektrijaamas streikisid 300 energeetikut, Silmetis 100 metallitöötajat.
Lisaks korraldasid ametiühingud töökohtadel arvukalt streigikoosolekuid EAKL nõudmiste toetuseks.
Oma toetusest streigile ja EAKL nõudmistele teatasid täna Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Haritlaste Ametiühing, Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühing, Põlevkivitootjate Ametiühingute Liit, Raudteelaste Ametiühing, Side- ja Teenindustöötajate Ametiühingute Liit, Meremeeste Ametiühing, samuti Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO. Keskpäeval piketeerisid EAKLi nõudmiste toetuseks Eesti saatkonda Vilniuses Leedu ametiühingud.
EAKL esimees Harri Taliga peab oluliseks, et töötajad streikisid oma õiguste kaitseks, mitte palga pärast. “Streigi ettevalmistamine ja läbiviimine annab tunnistust, et ühinenud töötajad on jõud, millega arvestatakse. Mitmes ettevõttes muudeti pärast streigiteate saamist töögraafikuid, et vähendada streigi ulatust ja mõju. Täna tuli ette juhtumeid, kus tööandjad ebaseaduslikult ähvardasid streigis osalevaid töötajaid vallandamisega. Seda hoolimata asjaolust, et EAKL rõhutas korduvalt — streik oli suunatud mitte tööandjate, vaid valitsuse poliitika vastu. Seepärast polnud streigi eesmärk tekitada tööandjaile majanduslikku kahju,” selgitas Taliga.
Streigi põhjustasid valitsuse ühepoolsed muudatused uues töölepingu seaduses. Ametiühingud protestisid selle vastu, et kolmepoolset kokkulepet rikkudes tahab valitsus vähendada töötajate turvalisust, selmet otsida kompromisse, mida EAKL korduvalt pakkus.
“Valitsuse jäiga hoiaku põhjus on üleolev suhtumine töötajate õigustesse ja soovimatus pidada läbirääkimisi,” rõhutas EAKLi esimees. “Jutt rahast on vaid abitu katse õigustada sõnamurdlikku käitumist, mis on pälvinud üldise halvakspanu.”
