Ametiühingud ja puuetega inimesed soovivad töövõimereformi jõustumise edasi lükata 2016. aastani
EAKLi esimehe Peep Petersoni sõnul on ühtne lähenemine ja kokkuleppimine asjaajamisel kõigi reformi osapoolte vahel oluline edasiliikumiseks ning ühiskondliku õigluse loomiseks, ilma milleta satub töövõimereform edaspidi paratamatult löögi alla.
"Kui ajame asja ühtselt ja moodustame võimalikult mitme osapoolega lõpliku nimekirja töövõimereformi puudutavates punktides, on valitsusel palju lihtsam neid punkte ellu viia," ütles Peterson.
"Töövõimereformi paremaks õnnestumiseks esitame riigikogule ühisseisukohad veel enne teist lugemist," lisas Peterson.
EPIKoja juhatuse esimehe Monika Haukanõmme hinnangul on reformi õnnestumise eelduseks tervikuna ühiskonna suhtumise muutumine puuetega inimestesse ning laiema vaate olemasolu reformi.
"See ei ole ainult töövõime hindamise ja toetuse maksmise küsimus. Oluline on reformi seostamine kõigi asjassepuutuvate eluvaldkondadega, nagu haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, tööhõive jne, tehes seda osapooli kaasavate aruteludega" ütles Haukanõmm.
Tema sõnul on sama tähtis prioriteetide asetus valitsuse tasandil, mille tulemusel tahavad puuetega inimesed näha tegevuskava reformiga haakuvates valdkondades olevate probleemide lahendamiseks.
Reformi jõustumine tuleb edasi lükata 2016. aastasse
Esimene ühine seisukoht on, et töövõimereformi toetuse seaduse eelnõuga tuleb edasi töötada ning menetlemist tuleb pidurdada seni, kuni otsustajad on arvesse võtnud puuetega inimeste ja töövõimetuspensionäride peamised seisukohad.
Nii EPIKoda kui EAKL keskenduvad edasises koostöös viiele peamisele punktile.
Esiteks juhivad nad tähelepanu ennetustegevusele, et meie inimesed oleksid võimalikult kaua terved ning töövõime säiliks. Muuhulgas tuleb luua tööõnnetuse- ja kutsehaiguse kindlustus ning erisoodustusmaksu kaotamine tervisekuludelt.
Samuti tuleb tagada sotsiaalteenuste kättesaadavuse kõigis omavalitsustes, mis puudutab töötamiseks hädavajalike abiteenuste nagu transport, viipekeele-, tõlketeenuse-, tugiisiku – ja isikliku abistaja olemasolu ning omastehooldajatele õiglase abi tagamine.
Vajalik on tööandjatele motivatsioonipaketi loomine. Töövõimega isikuid töölevõtnud tööandjaid tuleb tunnustada, tuleb tõsta teadlikkust olemasolevatest soodustustest ja meetmetest ja luua töökohtade loomise toetused maapiirkondades.
Vajalikud on muudatused töölepinguseaduses, millega tekib kohustus mõistlikkuse piires kohandada töökohta vastavalt töötaja muutunud tervisele. Vajalik on suund paindlike töövormide loomisele ja positiivse diskrimineerimise võimaluse sisseviimine.
Eelnõus on vajalikud muutused alates hindamismetoodikast kuni jõustumise edasilükkamiseni kõige varasemalt 1. jaanuarile 2016.
Eesti Puuetega Inimeste Koja kui Eesti Ametiühingute Keskliidu poolt on töövõimereformi ühiskonnale tarvis eelkõige suhtumise muutmiseks, kus iga ühiskonnaliige on tähtis ning kedagi ei jäeta kõrvale.
Samas nähakse edasises menetluses senisest suuremat vajadust liikuda ühiskondliku kokkuleppe saavutamisele ning reformi "ära tegemiselt" puuetega inimeste ja töövõimetuspensionäridele hädavajalike tingimuste loomisele nende tööle aitamiseks.
