Teiste seas ei andnud Ilves armu kurikuulsale "narkopallurile" Tauno Laasmele. Nimelt karistas kohus 2014. aasta märtsis Laasmet (varasema perenimega Veri) narkokuriteo eest ja koos tema varasema kandmata karistuse liitmisega sai ta karistuseks kokku 11 aasta, 10 kuu ja 15 päeva pikkuse vangistuse. Samuti kõrgemal tasemel jalgpalli mänginud Laasme oli narkokuritegude eest kohtu all teiste seas ka meistriliigas pallinud ja Eesti koondist esindanud Oliver Konsaga.

Lisaks ei andnud Ilves armu Eestis tuntud vabavõitleja Dmitri Ivanoviga koos süüdi mõistetud Andres Liinsoole. Nimelt mõisteti Liinsool 2014. aasta oktoobris süüdi samuti narkokuritegudes ja talle mõistis kohus üheksa aasta, ühe kuu ja 26 päeva pikkuse vangistuse. Prokuratuuri süüdistuse kohaselt korraldasid Liinsoo, Ivanov ja nende tuttavad Priit Karotamm ning Kristo Kosenkranius Hollandist kahe kilo kokaiini Eestisse smugeldamise.

Presidendi armuta jäi veel ka näiteks teise inimese tapmise eest kuueaastast vanglakaristust kandev Irina Barinova. Süüdistuse kohaselt võttis Barinova 2012. aasta 14. jaanuaril Narvas asuvas korteris purjuspäi tekkinud tüli käigus laualt kööginoa ning lõi sellega oma elukaaslast. Sellega tekitas naine mehele tervisekahjustuse, mille tagajärjel kannatanu suri kohapeal. Naine mõisteti aasta hiljem kuueks aastaks vangi.

Koos eelnimetatutega ei saanud armu ka palgamõrvar Sergei Baumer, kes kannab 11-aastast vanglakaristut. Viru maakohus mõistis Baumeri 100 000 krooni eest inimese tapmises süüdi 2011. aasta märtsis. Süüdistuse järgi tema kaasosaline Andrei Džuba Baumeri Kohtla-Järvelt Narva, kus viimane sisenes kannatanu korteri esikusse ning tappis ta viie lasuga pea ja keha piirkonda.

Meedias Kopli topeltmõrvariks nimetatud Juri Danilišen oli samuti üks, kelle palve tagasi lükati. Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi mõrvas Danilišen 2011. aasta suvel Tallinnas Süsta tänaval asuvas korteris ühisel joomingul tekkinud tülis kaks meest, 58-aastase mehe ja tema 30-aastase poja. 2012. aasta kevadel tunnistas Harju maakohus Danilišeni süüdi topeltmõrvas ja mõistis talle 17 aasta pikkuse vangistuse, millele liideti juurde tema varasem kandmata karistus üks kuu ja 28 päeva.

Ka ei saanud armu tuntud eluaegne vang Oleg Pjatnitski. 1959. aastal sündinud Oleg Pjatnitski pandi vangi juba 1983. aastal ühe varguse pärast. Vanglas viibides toime pandud tapmiste eest mõisteti ta aga 1992. aastal surma, kuid 1993. aastal sai ta president Lennart Merilt armu ning surmanuhtluse asemel eluaegse vanglakaristuse. Hilisemate vägivallategude eest on talle mõistetud ka lisaks veel üks 9-aastane vanglakaristus. Nimelt noris mees aastaid tagasi tüli Tallinnas kolm naist vägistanud ja tapnud Vladimir Tenetoviga. Kui algul peksis enesekontrolli kaotanud Tenetov Pjatnitski veriseks, siis samal õhtul maksis Pjatnitski kätte ning torkas Tenetovit 11 korda kruvikeerajaga.

Samuti ei saanud Ilveselt armu ka koolitüdruk Veronika Dari mõrvaga lõppenud ärimehe tapmise tellinud Andrei Grišin, omaenda õe mõrvas süüdi mõistetud Eduard Ivanov, vanema naise tapmises osalenud ja selle eest kümneaastast vanglakaristus kandev noor naine Ingrid Kaldoja ning kaks kodutut mõrvanud Leonid Rubanjak.

Ilvese otsus jõustub allakirjutamisele järgneval päeval ehk täna.

Presidendil on kombeks vaadata armuandmispalveid läbi kord iga paari kuu tagant, mistõttu oli see ilmselt Ilvese viimane kord palveid läbi vaadata.

Ilveselt armu palunute täisnimekiri:

Irina Barinova, sünd 1966
Karina Baimova, sünd 1976
Sergei Baumer, sünd 1979
Juri Danilišen, sünd 1985
Andrei Grišin, sünd 1978
Sergey Ivanko, sünd 1957
Eduard Ivanov, sünd 1991
Andrus Jõerand, sünd 1970
Ingrid Kaldoja, sünd 1993
Ingrid Kaun, sünd 1983
Rait Kokk, sünd 1990
Indrek Kumar, sünd 1988
Reena Kuusekänd, sünd 1985
Tauno Laasme, sünd 1974
Andres Liinsoo, sünd 1985
Andrus Liivand, sünd 1988
Vitali Nezlobin, sünd 1978
Oleg Pjatnitski, sünd 1959
Valeri Pletnjov, sünd 1986
Oleg Poltrak, sünd 1976
Robert Raagmaa, sünd 1990
Leonid Rubanjak, sünd 1973
Argo Särav, sünd 1967
Svetlana Vorobei, sünd 1962