Amet: eri rahvusest vanemate vaidlused lapse hooldusõiguse üle peavad toimuma riigis, kus laps elab
"Olukorras, kus lapse vanemate paarisuhe on lõppenud ja elatakse lahus erinevates riikides, kuid ühise lapse hooldusõiguse üle ühtset seisukohta ei omata, kuulub hooldusõiguse kohtualluvus lapse hariliku viibimiskoha riigile. Sellele riigile, kus laps on harjunud elama ja kus on sisse seatud tema igapäevane elu," selgitas Delfile sotsiaalkindlustusameti piiriüleste lasteasjade nõunik Ly Rüüs.
Rüüsi sõnul pole ühtset kriteeriumit, millal täpselt muutub üks riik hariliku viibimiskoha riigiks. "See sõltub riigis viibimise eesmärgist, kuid üldiselt loetakse selleks kolm kuud ajast, kui laps on teise riiki ametlikult kolinud. Vanemad peavad olema kokku leppinud, et lapse elukohariik ei ole enam riik, kus viimati elati vaid riik, kuhu koliti".
Kolimise kokkulepe tähendab nõuniku sõnul seda, et lapse mõlemad vanemad on lapse elukorralduse üleviimisega teise riiki nõus. Teisel juhul on tegemist teise riigi külastamisega, peale mida on lapsel õigus naasta oma hariliku viibimiskoha riiki.
Kõige tähtsamad on lapse huvid
"Järjest enam on abielud ja kooselud rahvusvahelised. Perre sündivad lapsed saavad kahe riigi kodakondsuse ning ka lapse laiendatud perekond (vanavanemad jt lähisugulased) on erinevatest rahvustest ning elavad erinevates riikides. Lapse pereelu on piiriülene. Väikelapsele sõidavad külla tema vanavanemad ja kui laps on suurem, külastab tema omakorda sugulasi teises riigis," rääkis Rüüs.
Kui paarisuhe lõpeb ja kolitakse erinevatesse riikidesse, unustavad vanemad Rüüsi sõnul tihti, et lapse suhe oma vanematega jääb. Pärast lahku kolimist ei suudeta sageli mõelda ühise lapse edasise elukorralduse küsimustele. Siin tuleb eeskätt lähtuda lapse arenguvajadustest ning lapse õigusest saada mõlema vanema poolset hoolitsust ja ülalpidamist ning ka õigusest suhelda oma mõlema vanemaga.
"Lapse edasise elukorralduse osas on oluline, et vanemad lapse vajadustele keskenduksid ja edasises elukorralduses kokkuleppele jõuaksid. Kui seda ei tehta, tekivad vanemate vahel uued vastuseisud nüüd juba lapsega seonduvate kasvatuse ja hooldusküsimuste osas, mis mõjub traumeerivalt eeskätt lapsele," selgitas Rüüs.
Vanematel, kelle paarisuhe on lõppenud, soovitab Rüüs enne kohtusse avalduse esitamist pöörduda ka oma kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kes nõustab vanemaid ja selgitab kuidas lahutusjärgselt lapse elu korraldada. Lisaks võib alati pöörduda piiriüleste küsimuste korral tema enda ehk sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna piiriüleste lasteasjade nõuniku poole.
Neljapäeval kirjutas Delfi juhtumist, kus Eesti kodanikust ema ja kreeklasest isa soovivad mõlemad oma 2,5-aastase poja hooldusõigust. Laps on alati elanud Eestis, kuid eelmise aasta novembris sõitis ema koos lapsega isale Kreekasse külla. Sellest, mis siiani veel ametlike abikaasade vahel juhtus, on versioonid vanematel väga erinevad. Küll aga on teada, et Kreeka kohus määras ajutise hooldusõiguse emale ning hetkel on ema ja laps koos Eestis. Lõpliku hooldusõiguse eest toimub kohus aprillis nende ema soovib kohtupidamist tuua Eestisse ehk lapse elukohamaale.
