AP kirjelduse kohaselt tabas USA valimisi rida hädasid. Havail lõppesid rohkem kui kahes tosinas valimisjaoskonnas paberist valimissedelit otsa ja valijad saadeti koju tagasi. Mitmel pool tuli tundide kaupa oodata, sest järjekordasid tekitasid nii uued valijate identifitseerimise reeglid kui vigased elektroonilised hääletusmasinad.

Eesti internetivalimiste võtmeks on ID-kaart koos selle juurde käiva riikliku andmebaasiga. Just sarnase ID-kaardi puudumine ja hirm liiga tugeva riigivõimu ees on see, mis takistab USAs internetis valimisi korraldamast.

E-Riigi Akadeemia e-demokraatia programmi direktor Liia Hänni lausus, et internetivalimine on kujunenud väga populaarseks ja sellised riigid nagu Ukraina, Tuneesia ja ka Palestiina Omavalitsus on tundnud huvi selle ülevõtmise vastu.

Jeffrey D. Levine, USA suursaadik Eestis, pidas Eesti internetivalimiste ülevõtmmist võimalikuks mitmetes riikides, aga mitte ilmtingimata USAs, seda just üleriikliku ID-kaardi puudumise tõttu.

USAs on ühe korra proovitud ilma ID-kaardita internetis valimisi korraldada District of Columbias, aga häkkerid murdsid selle süsteemi kiirelt lahti.

Eesti internetivalimisi kadestav artikkel ilmus ka Washington Postis. Jällegi oli artikkel aga skeptiline, kas USAs saaks seda sisse viia, sest puudub ID-kaart. Artikkel tsiteerib politoloog Thad Halli, kelle sõnul toetab Eestit ka proportsionaalne valimissüsteem, sest erinevalt USA majoritaarsest süsteemist on proportsionaalsetes süsteemides keskmiselt vähem katseid valimistel petta. Just pettuste ja häkkimise oht on suurm internetivalimiste nõrk külg.

Hall polnud ka kindel, kui palju internetivalimised aitaksid valimisaktiivsust tõsta, sest tõenäoliselt kasutaksid seda võimalust peamiselt need, kes tahavad niikuinii valida. Suureks erandiks on aga puudega inimesed, kellel on tavavalimistel teistest oluliselt raskem osaleda.

Eestis toimuvad internetivalimised aastast 2005. Ka Sveitsis on teatud kantonites ja teatud teemadel võimalik hääletada internetis.