Kas ja millal on ETV/ERRi ajaloos tehtud viga, et venekeelsed vaatajad ei soovi ETVd vaadata?

Venekeelsete saadete tegemisel on ETV alati püütud anda endast parima, järjepidevalt on otsitud saatevormi, mille abil jõuda venekeelse elanikkonnani. Vaadatavusnumbrid aga näitavad, et pigem jälgivad venelased ETVst mõnd rahvusvahelist spordiülekannet, Eurovisiooni lauluvõistlust või Vabariigi Presidendi uusaastatervitust, kui spetsiaalselt venekeelsele auditooriumile suunatud saateid. Läbi aegade on tehtud venekeelset “Aktuaalset kaamerat” ja alates ETV2 tulekust on selle saate kvaliteet ning ka ajaline maht ainult kasvanud. Et jõuda suurema arvu venelasteni, hakkasime selle uudistesaate kordust edastama 3+ kanalis. Kas seda saab pidada venekeelse vaataja seisukohalt veaks – ei usu?

Aastaid tagasi katsetati üksikute venekeelsete või ka kakskeelsete saadetega, aga neil ei olnud edu. Viimastel aastatel oleme aprillisündmustest mõjutatuna püüdnud taas venekeelseid vaatajaid köita, tehes nädalas kaht saadet; nende põhjal saab ühtlasi teha järeldusi venelaste valmidusest tarbida Eestis toodetud venekeelset programmi. Tegemist on kahe suurepärase saatega. Kahjuks väljendavad vaatajanumbrid huvi puudumist.

Nende kogemuste põhjal tuleks mõelda, miks peaksid Eesti venelased huvituma siin toodetud telesaadetest, kui Venemaa telekanalid pakuvad palju rikkalikumat programmi. Kui on tahtmine teada, mis parasjagu Eestis toimub, on neil selleks kõik võimalused olemas ja loomulikult neid ka kasutatakse. Nooremad sirvivad internetti, vanemad kuulavad Raadio 4 programmi või loevad lehti. Ja 2010. aastal Tallinna Ülikooli poolt tellitud ja SaarPolli läbi viidud uuring näitas, et tervelt 58 protsenti venelastest jälgib ERRi infosaateid.

Kas ERR on viimase kahe-kolme aastaga teinud piisavalt, et venelaste huve kaardistada ja sellele vastavat sisu ka pakkuda?

Eestis elavate venelaste meediatarbimist ning meedia rolli integratsioonis on uuritud väga põhjalikult. Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Praxis, uuringufirma SaarPoll jt on teinud mitmeid uuringuid ning lisaks sellele on rahvusringhääling ise pidevalt küsitlenud oma vaatajaid ja kuulajaid. Kõigist neist uuringuist tuleb välja, et venekeelse elanikkonna meediakasutus on laiahaardelisem, nende informeeritus rahvusvahelistest sündmustest ja isegi Euroopa Liidu asjadest on keskmiselt parem kui eestikeelse elanikkonna oma. Seda põhjusel, et kolmel neljandikul auditooriumist on tänu kaabeltelevisioonile olnud juba aastaid ligipääs enam kui kolmele kanalile. Veel jääb kogutud andmeid lugedes silma, et osa venekeelsest auditooriumist on huvitatud Eestit puudutava info jälgimisest kohalike kanalite vahendusel ehk keel ei ole takistuseks. 


Kõige põhjalikum ja soovituste osas selgeim uuring tehti minu meelest riikliku integratsiooniprogrammi väljatöötamise raames - rahandusministeeriumi tellitud ning Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi teostatud uurimustöö „Sallivus ning kultuuridevaheline dialoog, lõimumine ja meedia” andis rea asjalikke ettepanekuid. Neid ongi rahvusringhääling püüdnud oma valikutes järgida, kuid muu hulgas on ettepanekutes märgitud, et kõiki tegevusi tuleb ka piisavalt rahastada. Olgu lisatud, et iseseisva venekeelse telekanali loomise ettepanekut, millest ikka ja jälle ka mitteametlikes vestlustes räägitakse ja millega rahvusringhäälingut pidevalt survestatakse, viidatud uuring ei käsitlenud.

Kas poliitikute ehk ERRi raha ning osaliselt ka ideoloogia kujundajate huvi venekeelsete vaatajate vastu on väga ebaühtlane?

Huvi venekeelse auditooriumi suhtes on ilmutanud kõik siinsed poliitikud, kes siseriiklikult või rahvusvahelisel tasemel vastutavad suuremal või vähemal määral vähemusrahvuste olukorra, riikliku julgeoleku või informatsiooni liikumise eest. Võib öelda, et tänu poliitikute huvile, mis on mõnel juhul ka vormistatud rahaliselt kaetud riikliku tellimusena, on sündinud venekeelsed internetiportaalid, alul novosti.err.ee ja hiljem rus.err.ee, samuti paar iganädalast venekeelset telesaadet. Olgugi väikese vaatajahuviga, on need saated andnud üsna selget teavet edasiste otsuste tegemiseks.