Allar Jõks lõhkas prokuratuuri suunas kriitikapommi
Meediakonverentsil esinenud endine õiguskantsler Allar Jõks näitas sadadele kuulajatele kirja, mille talle kui praegusele Soraineni advokaadibüroo töötajale, saatis prokuratuuri esindaja: "Kehtiv kriminaalmenetlusseadustik ja praktika on muutnud prokuratuuri jaoks äärmiselt raskeks isiku süü tõendamise üldmenetluses. Samaaegselt on prokuratuur õiguskaitseorgan ja talle on pandud ülesanne võidelda kuritegevuse vastu. See tähendab sisuliselt seda, et kohtusse on võimalik saata võrdlemisi vähe kriminaalasju ning selleks, et saavutada ühiskonnas karistuste üldpreventiivset mõju, peavad esiteks mõistetavad karistused olema rasked ning teiseks tuleb menetluslikest sammudest avalikkust teavitada, sest ka selline informatsioon omab üldpreventiivset mõju."
Loodetud meediapomm ei plahvatanud kohe, ometi oli säärane kiri prokuratuuri töövõtete ja ideoloogia ootamatu paljastus.
Endine justiitsminister Ken-Martti Vaher ütles Delfile, et kriminaalmenetluses tervikuna on Eestis ja mitmetes teistes Euroopa riikides rõhk lihtmenetlustel.
"Kuna need menetlusliigid on ökonoomsemad, kohaldatavad peamiselt nn kergematele süütegudele ning võimaldab suunata alati mittepiisavat riigi (s.t. prokuratuuri, politsei) ressurssi eelkõige just keerukalt avastatavate, raskete ja organiseeritud kuritegude uurimisse," lisas ta.
"Muidugi on prokuratuuril ülesanne võidelda kuritegevusega, kuna prokuratuur juhib kriminaalmenetlust. Võistleva kohtumenetluse tingimustes vastutab kriminaalasja materjalide ettevalmistamise eest prokuratuur süüdistufunktsiooni kandjana, mitte kohus erapooletu
õigusemõistjana. Kindlasti on üldmenetlus võrreldes lihtmenetlustega keerukam ja aeganõudvam, kuid see on seda just poolte õiguste kaitseks."
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde lausus Delfile, et Jõksile kirjutatu on prokuratuuri poolt kergema vastupanu teed minemine.
"Igasugused liht- ja kiirmenetlused on prokurörile mugavamad, tõendeid ei pea nii tõsiselt kaaluma, vaid oluline on vastaspoolega kokku leppida mingis kiires karistuses, mida ehk siis kõrgemasse kohtusse edasi ei kaevatagi hiljem. Muidugi on see riigile odavam, kuid teistpidi oleks võib olla võistlevas protsessis see vastaspool kas siis täieliku õiguse saanud või kohtulikult süüdi jäämisel märksa rangemalt karistada saanud," lausus Linde. "Kindlasti on uurijal uhke tunne, kui ta näiteks kaamerate ees saab võimalikul kurjategijal käed raudu panna, kuid kui kohus inimese hiljem õigeks tunnistab, peaks tal ametialaselt silmad häbi täis olema. Õigeksmõistetu renomee on aga nii ehk teisiti avalikkuse silmis juba rikutud."
Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Endla Ülviste ütles ERR-i uudisteportaalile, et prokuratuur on Allar Jõksi poolt välja toodud juhtumiga kursis.
"Peame siiski nentima, et Allar Jõksi tõlgendus tema ja prokuröri vahelisest 2009. aasta kirjavahetusest esile toodud lausetele on meelevaldne," ütles Ülviste.
Ülviste rõhutas, et prokuratuur ei ole kunagi pidanud õigeks ja taunib ka edaspidi õigusemõistmist meedia vahendusel.
