Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on alkoholi ja uimastitarbimise ning hiv/aidsi probleemid linnas endiselt murettekitavad. „Alkohol on kergesti kättesaadav ja see on tihtipeale narkootikumi tarbimise eelasteks, mis omakorda võib viia haigestumiseni,“ ütles Martinson Raepressi vahendusel.

„Kui senini on rohkem tegeldud ravi ja rehabilitatsiooniga, siis vastavalt rahvastiku tervise arengukavale saab edaspidi olulisemaks ennetus,“ märkis Martinson.

„Alkoholi tarbijate osakaal on suurem noorema elanikkonna seas ning tütarlaste osas kasvanud veini tarbimine. Alkohoolseid jooke tarvitatakse kõige sagedamini koos sõpradega, ligi pooltele on eelistatuim alkoholi tarbimise koht „kellegi teise kodu” ja umbes viiendik õpilastest joob alkoholi avalikus kohas. Iga kolmas elanik saab osta nii kanget kui ka lahjat alkoholi oma elumajas või naabermajas asuvast müügikohast,” rääkis abilinnapea.

Televisioonis on aastatel 2003-2007 alkoholireklaami osakaal kahekordistunud, ulatudes 2007. aastal 119 tunnini. Samavõrra on kasvanud ka alkoholireklaami osakaal trükimeedias, ulatudes 2007. aastal 1116 leheküljeni,“ tutvustas sotsiaal- ja tervishoiuameti osakonnajuhataja Ene Tomberg.

2005. aastal läbiviidud süstivate narkomaanide populatsiooniuuringu tulemused näitavad, et Eestis on hinnanguliselt ligi 13 000 süstijat. Tallinnas elavate süstivate narkomaanide hulka hinnatakse 5000. Süstivate narkomaanide üldarvust linnas on 54 protsenti hiv-nakatunud.