Ainult teavituskampaaniad ei ole üldiselt tõhusad vahendid alkoholiga seotud kahju vähendamiseks. Erandiks on alkoholijoobes autojuhtimise vastased kampaaniad juhul, kui nendega kaasnevad ranged muud meetmed.

Koolides läbiviidavate teavitusprogrammide puhul ei ole tõestatud nende pikaajalist positiivset mõju käitumisele, kuigi on tõendeid selle kohta, et nad suurendavad teadlikkust ning mõjutavad hoiakuid alkoholi suhtes.

Alkoholipoliitika rohelisest raamatust võib lugeda järeldust, et hoiatustekstide mõju on olnud nõrgem võrreldes tubakapakendite hoiatustekstidega.

Riikliku alkoholipoliitika teavituse töörühm leidis, et Eesti ühiskonnas on probleem ühiskonna soosiv suhtumine alkoholitarvitamisse ning riik peaks võtma liidrirolli suhtumise muutmises.

Kuigi informatsiooni edastamine on tähtis teadlikkuse tõstmiseks ja teadmiste suurendamiseks, ei aita teavitus üksinda luua püsivaid muutusi alkoholitarvitamises. Teavitus on tõhus siis, kui seda kasutada kombineeritult teiste poliitikameetmetega.

Seda eriti olukorras, kus alkoholi kahjudest teavitavad sõnumid konkureerivad alkoholitarbimist toetavate sõnumitega nii tootjatepoolse turunduse kui sotsiaalsete normide vormis.