Alar Karis ERM-i juhiks kandideerimisest: muuseum kui selline on ajas on muutunud ja see eeldab, et ka juhtimine muutub
Alates 2012. aastast alates ERM-i juhtinud Tõnis Lukase ametiaeg lõpeb jaanuari keskel, konkursil uue juhi leidmiseks kandideerib tema vastu praegune riigikontrolör Alar Karis. ERM-i töötajad leiavad aga, et konkurss toimub varjatult, sest juhikandidaatide visioonid on veel avalikkusele selgusetud. Alar Karis kergitab pisut saladuskatet oma nägemuselt.
Tänases EPL-is avaldas Lukas arvamust, et visioonid võiks olla avalikud ning kandidaadid võiksid oma nägemust muuseumi tulevikust tutvustada lehes ja televisioonis. Alar Karis ütles Delfile, et temapoolne visioon on esitatud koos dokumentidega komisjonile.
Karis toob oma nägemusest esile kaks asja. Esiteks on tema sõnul oluline muuseum enam avada teistele muuseumitele ja välisnäitustele. "Kui nö alguse võlu mööda saab, siis peab olema muuseumis midagi, mis köidab jätkuvalt ja toob inimesed ERM-i. Oluline on viia muuseum väljapoole Eesti piire, näidata meie kultuuri olulisust teistele".
See kõik tekitab Karise sõnul ERM-i suhtes usaldust ning siis soovitakse näitustega Eestisse tulla. "Just selliste näitustega, mis on seotud Eesti kultuurilooga, mitte pole näitus iseenesest. Et näiteks toome Titanicu ERM-i ja siis külastatavus tõuseb. See pole eesmärk. Oluline on seostada olemasolevat sellega, mis väljast toome".
Puudulik teadustöö
Teine puudujääk on Karise sõnul hetkel muuseumis tehtav teadustöö. Evalveerimine andis nimelt väga kriitilise hinnangu ERM-ile kui teadusasutusele. "See on üks aspekt, millele tuleb lähiaastatel rõhuda. Kui ma 2012. aastal veel Tartu ülikooli rektor olin, siis sai ERM-iga alla kirjutatud koostööleping, mille eesmärk oli viia muuseum rahvusvaheliselt tunnustatud muuseumite hulka. Osalt just seepärast soovin kandideerida, et seda visiooni ellu viia. Teadustöö tegemine on ERM-i üks kohustusi, seda näiteks koos TÜ-ga, kirjandusmuuseumiga jne. Ka evalvatsioon heitis ette teaduse juhtimise taset, mitte teadlaste taset".
ERM-i tugevuseks on Karise sõnul head kogud ja koguhoidlad, töötajad ja maja, mis annab aluse kõike ellu viia. Külastajate arvuga (300 000) võib Karise sõnul rahule jääda. "Praegu on faas, kus inimesed tulevad ja vaatavad, aga küsimus on selles, kuidas külastuste arv säilitada ka järgmistel aastatel. Muuseum pole vaid asjade kogum, tal on palju funktsioone. Muuseum kui selline on ajas on muutunud ja see eeldab, et ka juhtimine muutub".
Populaarne muuseum
ERMi külastas septembri lõpuks ligi 305 000 pileti ostnud inimest. Väliskülalisi on neist ligi 12 protsenti, kokku 57st riigist (45 protsenti Soomest ja 25 protsenti Lätist). Ekskursioone viiakse läbi 14nes keeles ja selleks on atesteeritud 54 giidi.
Lisaks näitustel käijatele (ca 202 000 külastajat), käidi ka ERMis toimunud üritustel (93 000), võeti osa haridusprogrammidest (7 000) ja külastati märtsis avatud raamatukogu (5 000). Aasta jooksul toimus uues majas 150 teatri-, muusika- ja filmisündmust, mida külastas 30 000 inimest. Lisaks viidi seal läbi 182 konverentsi ja seminari.
