Reitelmann nimetas pagulasi „Euroopasse valgunud saastaks“ ja Eestis elavaid venekeelseid elanikke „300 000 parasiteerivaks tiblaks“. Aktivistid märgivad, et Reitelmanni tegevus kutsus esile ühiskondliku vastukaja ja nördimuse, kuid Reitelmann ei kandnud sobimatu käitumise ja tuhandete inimeste solvamise eest mingit karistust. Tema ametist vabastamist soovitasid peaminister Taavi Rõivas ja kaitseminister Sven Mikser, kuid kaitseliit tegi mehele üksnes noomituse.

„Meile näib, et avalike suhete osakonna töötaja tegevus kahjustab kaitseliidu kui sõjaväestatud organisatsiooni mainet. Avalike suhete osakonna ametikoht eeldab, et väljaütlemised sotsiaalvõrgustikus mõjutavad ametniku tööülesannete täitmist. Seetõttu ei ole härra Reitelmanni avaldused pelgalt tema isiklik arvamus. Meile tundub ohtlikuna ja lubamatuna, et kaitseliidu juhtkond ignoreeris Eesti kaitseministri arvamust, kelle arvates ei sobi inimene, „kes võimaldab sotsiaalvõrgustikes viha õhutamist, oma isiklike omaduste poolest töötama riigikaitse avalike suhete valdkonnas“,“ sõnasid aktivistid.

Aktivistide sõnul on kaitseliidu juhatuse käitumine – soov jätta oma ametikohale ebakompetentne töötaja, kelle töötasu tuleb sellesama maksumaksja taskust – põhjustanud paljude maksumaksjate hämmingut. „Kaitseliitu finantseeritakse riigieelarvest ning seetõttu peab selle efektiivsus olema avalikkuse kontrolli all. Mitte mingisugune „mundriau“ ei saa olla õigustuseks avalikult deklareeritud ksenofoobiale ja rassismile.“

„Ei nende inimeste mõnitamist, kes on sunnitud maha jätma oma kodud ja otsivad Euroopa Liidu riikides varjupaika, ega ka mis tahes solvavat keelekasutust ei saa kaasaegses ühiskonnas õigustada ametniku isikliku arvamusavaldusena või osutades kaitseliidu iseseisvusele Eesti vabariigi kaitsejõudude struktuurides,“ leiavad petitsiooni autorid.

Tegevusetus Reitelmanni suhtes seadustab aktivistide hinnangul vihkamisega seotud keelekasutust Eesti ühiskonnas ja loob Eestile vastuvõetamatu väliskuvandi. „Urmas Reitelmanni töölt vabastamine, mida me selle avalduse allkirjastamisega taotleme, võiks olla sammuks, mis taastaks meie riigi kõige tähtsamate riiklike institutsioonide maine ning tuletaks meelde ühiskondliku kontrolli olulisust võimustruktuuride üle,“ kirjutasid aktsiooni korraldajad Roman Šumilov, Siim Tuisk, Anton Kossinov ja Anna Günter.

Jaga
Kommentaarid