Akadeemik Anto Raukas soovib Tõnis Lukase suhtes kriminaaluurimise alustamist
Mereakadeemia nõunike kogu liiget Raukast pahandas Lukase möödunud nädalal avalikuks saanud otsus sulgeda hüdrograafia, hüdrometeroloogia ja loodushoiu ning kalatoodete tehnoloogide-kalandusspetsialistide erialal õppurite ettevalmistamine, teatas BNS.
Raukase hinnangul jäävad Lukase otsuse tõttu koolitamata isegi need noored, kes on asunud suletavatel erialadel õppima ministri poolt varem allkirjastatud riikliku tellimuse alusel. "Nii tekitatakse riigile miljonitesse eurodesse ulatuv kahju, kõnelemata enam kui 100 noore üliopilase traumeerimisest," leiab Raukas.
Raukast pöördus kirjaga riigi peaprokurör Norman Aasa ja õiguskantsler Indrek Tederi poole palvega uurida Tõnis Lukase tegevust mereakadeemia hariduspoliitika kujundamisel ning vajadusel algatada ministri vastu kriminaaluurimine.
Ühtlasi märkis Raukas, et Lukas pole seni kandnud vastutust mereakadeemia endise rektori Jüri Kannu ebaseadusliku vallandamise ja sellega riigile tekitatud suure materiaalse kahju eest.
Harju maakohus mõistis mullu augustis haridus- ja teadusministeeriumilt tunamullu vallandatud endisele mereakadeemia rektorile Jüri Kannule hüvitiseks 121.800 krooni.
Kohus tuvastas Jüri Kannu töölepingu ülesütlemise tühisuse, kuid jättis samas rahuldamata tema hagi töölepingu jätkuvaks lugemiseks. Kohus otsustas lõpetada Jüri Kannu ning haridus- ja teadusministeeriumi vahel 1. märtsil 2007 sõlmitud töölepingu alates tunamullu 19. augustist ja mõista haridus- ja teadusministeeriumilt Kannu kasuks välja hüvitis 121 800 krooni.
Jüri Kann kaebas oma töölepingu ülesütlemise kohtusse tunamullu augusti lõpus ning nõudis töölepingu jätkuvalt kehtivaks lugemist ning saamata jäänud töötasu 40 600 krooni kuus kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas allkirjastas 2009. aasta 19. augustil käskkirja, millega ütles üles mereakadeemia rektori Jüri Kannu töölepingu. Töölepingu lõpetamise põhjuseks oli ministeeriumi teatel rektori töökohustuste rikkumised, mille tuvastas ministeeriumi siseauditi osakond. Rikkumised on valdavalt seotud raha mitteõiguspärase ja ebaotstarbeka kasutamisega. Ka on akadeemia ministeeriumi kinnitusel mitme toiminguga sattunud vastuollu riigihangete seadusega ja riigieelarve seadusega.
Kann ise on nimetanud väiteid, nagu oleks ta kasutanud mereakadeemia raha isiklike kulude hüvitamiseks, räigeks valeks. Kann ise ja teda toetav akadeemia professorite kogu ja nõunike kogu liige Anto Raukas on viidanud, et vabastamisel on poliitilised põhjused. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt ei kuulu Kann ühtegi erakonda.
Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa kommentaar:
Aastatel 2009- 2011 viiakse läbi Eesti kõrgkoolide üleminekuhindamine. Üleminekuhindamise eesmärk on jõuda Eesti kõrghariduskorralduses olukorrani, kus kõigil Eesti kõrgkoolidel on neis valdkondades, kus nad tegutsevad, õigus väljastada riiklikult tunnustatud diplomeid. Üleminekuhindamine on vajalik selleks, et riik saaks kinnituse õppe kvaliteedi, ressursside piisavuse ja kõrgkooli jätkusuutlikkuse kohta, kuivõrd sellega annab riik kvaliteedigarantii kõrgkooli vastavale õppekavagrupile.
Üleminekuhindamise käigus teostab Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuur (EKKA) koostöös hindamiskomisjonidega ekspertiisi õppekavagruppide kvaliteedi üle. Tänaseks on üleminekuhindamise käigus hinnatud 28st õppekavagrupist 19, sel aastal lähevad hindamisele viimased 9 õppekavagruppi. Tähtajatu õppe läbiviimise õigus on saadud 133 korral. Tähtajalisi lube, ehk kohustusega minna kordushindamisele on saadud 27. korral. Negatiivsed hinnangud on antud kaheksal korral: Tallinna Ärijuhtimise kolledži ja Sotsiaal- ja humanitaarinstituudi ärinduse ja halduse ning viimase kooli puhul ka õiguse õppekavagrupis rakenduskõrgharidusõppes, Euroakadeemias kunstide magistriõppes, Akadeemia Nordi psühholoogia õppekavagrupis, Tartu Teoloogia Akadeemia usuteaduse magistriõppes ning ka Eesti Mereakadeemia alltoodud õppekavagruppides. Üleminekuhindamist viib läbi sõltumatu Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuur.
Alates 2012. aastast saavad Eesti kõrgkoolid õpet anda ainult nendes õppekavagruppides, mis on saanud Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuuri üleminekuhindamisel positiivse hinnangu. Negatiivsete eksperthinnangute järeldusi ja põhjusi arutatakse põhjalikult iga õppeasutuse juhtkonnaga. Eesti Mereakadeemia õppekavadega seonduv on olnud arutluse all alates 2010 aasta oktoobrist, kui Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuuri analüüs ja ettepanekud füüsikaliste loodusteaduste õppekavagrupi osas valmisid. Eesti Mereakadeemia on kvaliteediagentuurilt saanud negatiivse hinnangu füüsikaliste loodusteaduste õppekavagrupis, kuhu kuuluvad õppekavad hüdrograafia ning hüdrometeoroloogia ja loodushoid ning põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse õppekavagrupis, kuhu kuulub kalandusspetsialisti õppekava.
Eesti Mereakadeemia juhtkond on koostöös haridus- ja teaduministeeriumi kõrghariduse osakonnaga välja töötanud võimalikud lahendused ning reedel, 28. jaanuaril tutvustati ettepanekuid haridus-ja teadusminister Tõnis Lukasele. Minister allkirjastas alles seejärel Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepanekute alusel koostatud käskkirjad, millega kinnitatakse kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu otsused mitte anda Eesti Mereakadeemiale õppe läbiviimise õigust vastavates õppekavagruppides. Eelnevalt tutvustas Eesti Mereakadeemia rektor Heiki Lindperes samme, mis on astutud vastavate õppekavade arendamiseks, et nad vastaks Eesti kõrgharidussüsteemis esitatud nõuetele. 1. jaanuarist 2011 ametisse asunud uus juhtkond tutvustas kompleksset kava, mille alusel koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooliga on kavas luua eeldused kvalitatiivselt uuel tasemel õppetöö läbiviimiseks hetkel nõuetele mittevastavatel õppekavade, sh ühisõppekavade avamiseks. 2011 aasta sügisest on kõigil üliõpilastel võimalik jätkata õpinguid mereakadeemias või partnerülikoolides õppekavagruppides, millele on õppe andmise õiguse osas langetatud positiivne otsus. Seni jätkub õppetöö endises vormis ning kõik 2011 aastal lõpetavad üliõpilased saavad õpingud lõpule viia praegustel õppekavadel.
