Ajateenistus ootab tulevikus kuni 30-aastaseid mehi

Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusringile uue kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu, mis tõstaks muu hulgas ajateenistusse kutsumise piirvanust kahe aasta võrra.

Kaitseplaneerimise asekantsler Lauri Tumm nentis, et eelmine seadus võeti algselt vastu juba üle kümne aasta tagasi. „Uue seaduse eesmärk on käia kaasas vahepeal ühiskonnas toimunud muudatustega, muuta teenistus kaitseväes paindlikumaks ja kaasaegsemaks ning muuta kaitseväkke sisenemine senisest lihtsamaks,“ selgitas kaptenleitnant Tumm ministeeriumi pressiteates.

Seaduseelnõu kohaselt pikeneb ajateenistusse kutsumise piirvanus seniselt 28-lt eluaastalt 30-le, et kompenseerida kutsealuste hulga vähenemist lähi-aastatel ja tagada piisav valik.

Samuti tekib uue seaduse jõustumisel inimestel võimalus võtta endale vabatahtlikult kaitseväekohustus. Nii näiteks saavad naised esmakordselt võimaluse läbida vabatahtlikult ajateenistus, mida seadus seni juriidiliselt ette ei näinud.

Erinevalt praegusest muudetakse elukutseliste kaitseväelaste teenistusaeg tähtajaliseks, et vähendada personali voolavust. Tähtajatusse tegevteenistusse hakatakse tulevikus võtma neid kaitseväelasi, kellel on vähemalt kümneaastane tegevteenistuse staaž ning vanemveebli või majori auaste.

Eripensionid jäetakse paika

Peale selle täpsustatakse uue seadusega tegevteenistujate tervisenõuded, et paremini arvestada ametikohtade eripäraga ning tagada teenistuskohustuste täitmisel vigastada saanud kaitseväelastele senisest laiemad võimalused teenistuse jätkamiseks.

Lisaks liidetakse uue seadusega senine kaitseväe distsiplinaarseadus. Tegevteenistujate sotsiaalsete tagatiste pakett ja eripensionite süsteem jääb võrreldes praeguse kaitseväeteenistuse seadusega muutmatuks.

Eelnõu teksti koostas laiapõhjaline kaadrikaitseväelaste juhitud töögrupp, kuhu kuulusid kaitseministeeriumi, kõikide väeliikide, Kaitseliidu ja kaitseressursside ameti esindajad.