"Kas me tahame tunnistada või mitte, aga ajaloos on palju sündmusi, mis on põhjustanud paljudele kannatusi ja valu. Me ei saa nendest vaikida – olnut ei saa muuta olematuks," ütles ajaloomuuseumi direktor Sirje Karis ERR-i uudisteportaalile.

Alfred Rosenbergi tegudele on antud juriidiline hinnang – Nürnbergi sõjatribunalil mõisteti ta sõjaturitegude sooritamise eest surma. See ei tähenda, et me saaksime tema isiku nüüd ajaloost kustutada, märkis Karis."Vastupidi, me peame kõikjal kordama ja meenutama natside ning iseäranis Rosenbergi osa nendes jälestusväärsetes tegudes."Eesti juudi kogukond saatis möödunud nädalal kultuuriminister Rein Langile pöördumise, milles nimetas "äärmiselt ebaeetiliseks ja natslikku kurjategijat ülistavaks" mõnesid Eesti Ajaloomuuseumi ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi muuseumi väljapanekuid.

"Nende ekspositsioonides on märkimisväärsed kohad antud natsionaalsotsialismi peaideloogile Alfred Rosenbergile kui kuulsale tallinlasele mainimata tema tegelikku üldtunnustatud ja hukkamõistetud kuritegelikku tegevust," kirjutas juudi kogukonna esinaine Alla Jakobson.

Alfred Ernst Rosenberg (12. jaanuar 1893 Tallinn – 16. oktoober 1946 Nürnberg) oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei üks juhtivaid funktsionääre, üks partei ideoloogilistest juhtidest.