Lähipäevil võtab Sandrak ette kirjatöö ning loobub viisakalt vabariigi presidendi osutatud tähelepanust, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sandrak kinnitas, et kõrgest riiklikust autasust loobumine ei näita midagi isiklikku ordeni annetaja Arnold Rüütli suhtes. “Mulle on öeldud, et ordenit oleks lihtsam vastu võtta Lennart Merilt, kuid minu jaoks ei ole küsimus presidendi isikus, vaid süsteemis,” lausus Sandrak.

Sandraku meelest saab ordeni anda konkreetse kangelas- või heateo eest, olgu see siis sõjalist või mingit muud laadi. “Ordenit ei pea andma inimesele, kes on töötanud mõnda aega nähtaval kohal, saanud kõrget palka või ajanud äri. See inimene on oma tasu juba saanud,” ütles Sandrak.

Temale omistati orden 15 aasta taguse tegevuse eest iseseisvuse taastamisel. Sandrak tõdes, et tegelikult ta ei tea, mille eest talle orden antakse. Kuid ta sooviks seda teada — nii iseenda kui ka teiste ordenisaajate kohta.

Ordenist loobumist kaalub ka vabadusvõitleja ja poliitik Enn Tarto. “Mina sain oma tegevuse eest Lennart Merilt ordeni juba 1996. aastal. Teist ordenit pole mulle vaja,” ütles Tarto. Ta tundis aga, et tal ei ole õigust vait olla, kui ordeneid antakse endistele punastele, kuid sõjamees Harald Nugiseksile ei julgeta seda anda.

Riigikantselei sümboolikaosakonna seifis seisab neli vastu võtmata või tagastatud ordenit, mille president on annetanud vabariigi aastapäeval. 1997. aastal loobus Riigivapi III klassi ordenist kirjanik Arved Viirlaid. 2003. aastal andis oma Riigivapi IV klassi ordeni tagasi kirjanik ja aukonsul Aarand Roos, kes oli selle saanud 1998. aastal. Mullu loobus Tallinna tehnikaülikooli dotsent Kostel Gerndorf Valgetähe V klassi ordenist.

Seifis seisab 2003. aastast ka Taani endise kaitseministri Hans Hakkerupi Maarjamaa Risti I klass. Seda ei võtnud taanlane vastu diplomaatiliste viperuste tõttu.