Vahtre rääkis, et on üsna loomulik, et eri rahvusest inimesed võitlevad õiguse nimel rääkida oma emakeeles, kuna keel defineerib inimese jaoks selle, kes on tema ja kes on teised, teatas Konrad Adenaueri Fond.

“Rahvuse meie-tunne on seotud keelega, sest iga rahvuskultuuri infovoogude peamine kandja on eeskätt mingi konkreetne keel. Sellesse infovälja kuuluvad inimesed on “meie”, välja jäävad “nemad”,” ütles Vahtre.

Lauri Vahtre sõnul oleks seetõttu vale hakata rääkima mingi sellise identiteedi loomisest, mille raames inimene ei võiks tunda rõõmu ja uhkust oma rahvuse ja selle saavutuste üle.

“Peame tunnistama, et me jaotume rahvuse järgi ja et eri rahvuste tõlgendused ajaloost võivad olla erinevad. Kõigil rahvustel on õigus olla enda üle uhke ja see annab ka aluse tunnistada oma rahva häbiväärseid tegusid. Alles seejärel on võimalik rääkida erinevate rahvuste identiteetide lepitamisest või uute rajamisest,” selgitas ta.

17.-19. mail kultuuripealinn Tallinn 2011 raames Konrad Adenaueri Fondi poolt korraldatud rahvusvahelisel konverentsil “Euroopas sildu rajades – Euroopa kirjandus, väärtused ja identiteet” otsivad nimekad teadlased, poliitikud ja kultuuritegelased ühisosa Euroopa mitmekesises väärtuste- ja kultuuriruumis ning uurivad keelte ja kirjanduse rolli selle ühisosa kujunemises.