Leht rõhutab Eesti sisemajanduse koguprodukti inimese kohta ning tsiteerib rahandusminister Jürgen Ligit, kes rääkis Euroopa majanduskriisist.

Ligi sõnul on Kreeka probleemid tõsisemad, kui võiks arvata. Ta rõhutas, et Kreeka peab kõvasti „kaalust alla võtma“ ning numbritega mängimise asemel reaalseid tegusid tegema.

Leht osutab sellele, et Andrus Ansipi juhitud parempoolne valitsus andis heakskiidu 150 miljoni eurose panusele Euroopa Stabilisatsioonifondi.
Leht kirjeldab valitsuse viimast kaht aastat, mil Ansip ning Ligi surusid läbi säästmise ning maksude tõstmise, mis polnud kunagi kerge.

„Ma olen alati võidelnud rumalate ning kallite ideedega,“ sõnas Ligi.
Samuti tuuakse välja Ligi võitlus tasakaalus riigieelarve eest, mis võimaldas kriisiaastatel kasutada reserve. Tänu sellele on Eesti riigivõlg eurotsooni väikseim, st. seitse protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Nende sammude eest pälvis Ligi ka aasta rahandusministri tiitli.

Ligit iseloomustatakse kui ühtaegu liberaalset ning samaaegselt konservatiivset ministrit, kes vankumatult ja kompromissitult seisab tasakaalus riigieelarve eest.

„Me ei tohi kunagi kulutada enam kui me teenime, me oleme seda alati öelnud,“ tsiteeritakse Ligi põhjapanevat ütlust.

Rääkides olukorrast Kreekas rõhutab Ligi demokraatia olulisust ning rahvarahutuste riski, mis võib demokraatiat ohustada.

Leht osutab ka sellele, et Ligi teeneks on Reformierakonna märkimisväärne häältesaak Eesti viimastel valimistel.