"Ühe kärpevitsaga löömine nuhtleb neid valdkondi, kus toimepidevus on juba niigi piiri peal," leidsid ajakirjanikud ja ametiühingute keskliit. Tundmata põhjalikult teiste valdkondade siseelu, kinnitab ajakirjanike ametiühing, et Rahvusringhääling on oma ridu koondanud korduvalt pikkade aastate jooksul ja edasised kärped mõjutavad otseselt avalike programmide kvaliteeti.

Riigireformi käigus Eesti Rahvusringhäälingule peale surutud reform on ebaõiglane, sest ajakirjanduslik organisatsioon ei koosne ametnikest, vaid valdavalt loovtöötajatest, kes niigi töötavad ülekoormusega.

Ametiühingute keskliit kinnitab sarnast olukorda ka näiteks siseturvalisuse valdkonnas, kus koondamisvõimalusi praktiliselt pole, kui me ei taha, et ekipaažid jätaksid välja sõitmata.

Neljaprotsendiline ennaktempo jääb juba mitmendat aastat alla keskmise palga tõusule, muutes riigi põhiteenused järjest jätkusuutmatuteks ning koondamistest loobumise korral jääb palgatõus 2016. aastal sootuks ära.