AJAJOON ja KAART: Vaata, millised on olnud kõige verisemad rünnakud Euroopas viimase paarikümne aasta jooksul

Prantsusmaal Nice'is toimunud terrorirünnaku valguses on Delfi kokku pannud ajajoone viimaste aastakümnete suurematest terroriaktidest Euroopas.

Suurematest rünnakutest viimase 5 aasta jooksul:

Rünnak Brüsselis

Nice'i rünnakule eelnesid veel selle sama aasta märtsis toimunud Brüsseli pommirünnakud. Brüsseli lennujaamas ja Maalbeeki metroojaamas õhati kolm naelpommi, mille käigus hukkus vähemalt 34 inimest ning viga sai 270 inimest.

Kaks enesetapupommitajat, kes kandsid lõhkeaineid suurtes reisikohvrites, ründasid lennujaama väljuvate lendude saali. Esimene plahvatus leidis aset kell 07:58 lennule registreerimise järjekorras number 11. Teine plahvatus leidis aset umbes 9 sekundit hiljem registreerimise järjekorras number 2. Lennujaamas viibis ka kolmas pommitaja, kellel õnneks ei õnnestunud oma pommi õhata, sest ta sai eelneva plahvatuse löögiga pihta.
Kell 08:20 suleti rongiliiklus lennujaama. Kell 9:04 tõstis Belgia terroriohu kõige kõrgemale tasemele.

Järgmine plahvatus leidis aset tund aega hiljem rongis Maalbeeki metroojaamas, mis asub Euroopa komisjoni hoone lähedal. Plahvatus leidis aset kell 09:11. Brüsseli metroo pandi kinni kell 09:27.
Kõik kolm läbiviijat hukkusid plahvatuste käigus. Terrorirünnakute planeerimisega olid seotud aga veel kaks inimest, kes vahistati järgnevate nädalate jooksul. Kõigil olid seosed ka novembris toimunud rünnakutega Pariisis. Rünnakute eest võttis vastutuse ISIS.

Rünnak Pariisis

Nice polnud ainus rünnak Prantsusmaal. Möödunud aasta 13. novembril ründasid islamivõitlejad koordineeritult mitmel pool Pariisi inimesi relvade ja lõhkeainetega. Kolm meeskonda viisid läbi kuus erinevat rünnakut: kolm enesetapupommitamist ühes kohas, üks enesetapupommitamine teises kohas ning tulistamised neljas kohas.

Kolm plahvatust leidsid aset Stade de France spordistaadioni juures kell 21:20, 21:30 ja 21:53. Staadionil toimus parajasti jalgpalli sõprusmäng Prantsusmaa ja Saksamaa vahel ning pealtvaatajate seas oli ka president Hollande. Esimest ründajat ei lastud staadionile, sest läbiotsimise käigus avastas turvamees tema pommivöö. Paar sekundit hiljem õhkas mees oma pommi, tappes ühe enda lähedal seisnud inimese. Hilisema uurimise käigus leiti, et ta plaanis õhata oma pommi staadionil rahva seas, et vallandada paanika. Teised kaks pommitajad pidid ootama väljapääsude juures ning ennast seal õhkama.

10 minutit pärast esimest plahvatust õhkis ennast staadioni lähedal teine pommitaja. 23 minutit hiljem õhkis ennast kolmas pommitaja. Kokkuvõttes õnnestus neil tappa peale iseendi üks inimene. Hollande evakueeriti staadionilt, kuid Saksamaa välisminister Steinmeier jäi sinna. Mängijatele ja publikutele rünnakutest ei räägitud ning mängul lasti lõpuni minna. Pärast mängu lõppu koguti kõik inimesed mänguväljakule evakuatsiooni ootama. Nii Saksamaa kui Prantsusmaa meeskonnad veetsid öö staadionil koos.

21:25 leidis rue Bichat’i ja rue Alibert’i tänaval aset esimene tulistamine. Ründajad tulistasid kõigepealt inimesi Le Carilloni baari juures ning liikusid seejärel rue Bichati’ile ning alustasid tulistamist restoranis Le Petit Cambodge. Le Monde andmetel hukkus 15 inimest ning 10 sai raskelt haavata. Ründajad põgenesid peale rünnakut autoga, millel oli Belgia numbrimärk.

Kell 21:32 avas mees Kalašnikoviga tule Café Bonne Bière juures, mis asub rue de la Fontaine-au-Roi juures. 5 inimest sai surma ning 8 haavata.
Kell 21:36 avasid kaks relvastatud meest tule restorani La Belle Équipe ees, mis asub rue de Charonne tänaval. Ründajad põgenesid autoga. 19 inimest said surma ning 9 said kriitiliselt haavata.

Kell 21:40 istus mees maha Comptoir Voltaire kohvikus ning esitas tellimuse. Seejärel ta õhkis oma pommivöö ning tappis enda ja vigastas 15 inimest.

Kell 21: 40 algas massitulistamine Bataclan’i teatris, kus esines bänd Eagles of Death Metal umbes 1500 inimesele. Kolm automaatidega meest sisenesid kontserdimajja ja avasid rahvasse tule. Samuti viskasid nad rahva sisse käsigranaate. Kusagil kella 22 ringis võtsid tulistajad 60-100 inimest pantvangi, kui hoone ette kogunes politsei. Kell 00:20 tungis teatrisse sisse eriüksus. Pantvangivõtjad õhkisid ennast seejärel pommivöödega. Surma sai 89 inimest.

Kokku sai surma 129 inimest ning vigastada üle 300. Rünnakute eest võttis vastutuse ISIS.

Pärast Pariisi terroriakte algas massiline inimjaht jooksus olevatele tulistajatele. Vahistati kümneid inimesi, kes olid kõik seotud islamiäärmuslusega. Osad Pariisi rünnakute taga olnud võitlejad hukkusid tulevahetuses politseiga, üks õhkis ennast ning ülejäänud vahistati.

Norra massitulistamised

2011 aasta novembris korraldas paremäärmuslane Anders Behring Breivik Norras kaks erinevat terrorirünnakut. Esimene neist oli Oslos kaubikusse peidetud pomm, mis plahvatas peaministri tööhoone lähedal, tappes 8 inimest ning vigastades 209 inimest.

Teine rünnak leidis aset Utøya saarel, kus Norra töölispartei noorkogu tähistas suvelaagrit. Breivik pani omale selga ise valmistatud politseivormi ning pääses võlts-dokumentidega praamiga saarele. Seal tappis ta 68 inimest ning vigastas 110 inimest, kellest 55 said kriitiliselt viga. 69. ohver suri hiljem haiglas. Tegu oli kõige verisema rünnakuga Norras peale Teist Maailmasõda.

Politsei arreteeris 32. aastase Breiviku, kes võttis rünnakud omaks, kuid eitas nende kriminaalset loomust, väites, et see oli vajalik. Breivikule määrati 21 aastat vanglakaristust, mida võib pikendada lõputult.