„Riigikogu mandaati ei ole mina talle andnud, selle andis talle rahvas,“ rääkis Riisalu Delfile. „Aga erakonna juhtimisest ma tema asemel ei osaleks ja laseks uurimisorganitel rahulikult oma töö lõpuni teha.“

Riisalu lisas, et valijatel võiks olla ka õigus ja võimalus riigikogu saadiku tagasikutsumiseks. „Selle peale tasuks tulevikus mõelda.“

Kaalub Keskerakonnast välja astumist

Riisalus avaldas, et ta ühe võimalusena kaalub ta ise Keskerakonnast lahkumist. „Ma ei ole seda veel esitanud, aga ma kaalun tõsiselt,“ lausus Riisalu.

„Minu isiklik arvamus on, et poliitikast oleks mõistlik ära minna,“ kõneles Riisalu. „Olin enne aus inimene suutsin 45 aastat elada nii, et mul polnud ühtegi liiklusrikkumist ja ma ei pidanud kohtuuksi kulutama. Viimastel aegadel olen aga pidanud ainult õigustama.“

Riisalu sõnul ei ole tegemist mitte Keskerakonna kriisiga, see on pigem tema kui kodaniku kriis. Ta tunnistas, et ta on eelkõige füüsiliselt väsinud.

„Ma olen viis aastat istunud parlamendis, mitte ühtegi minu ettepanekut ei ole koalitsioon vastu võtnud. Ma ei ole mitte midagi saanud Eesti inimeste jaoks ära teha,“ loetles Riisalu. „Inimeste elu on läinud halvaks ja nad lähevad Eestist ära, aga miskipärast toetavad nad ikka parempoolsust.“

Riisalu sõnul on maailmas olemas väga palju ilusaid asju ja kahjuks poliitika sinna hulka enam ei kuulu. „Siis satuvadki meil parlamenti inimesed, kes ei ole oma kätega midagi kasulikku teinud ja on ainult plakateid kleepinud,“ rääkis Riisalu.

President ei ole moraali osas autoriteet

Kommenteerides president Toomas Hendrik Ilvese tänaõhtust avaldust, milles riigipea nimetas praegust olukorda poliitilise moraali kriisiks ja hoiatas erakondliku poliitika pankroti eest, ütles Riisalu, et moraali osas ei ole president temale autoriteet.

„Mees, kes oma naise käest rendib omaenda vanemate põlistalu ja kes avastab oma esimese ametiaja lõppedes, et tal on puhkusetasu saamata, pole minu jaoks moraali osas autoriteet,“ lausus Riisalu.

Kuid Riisalu oli selles mõttes presidendiga nõus, et mingi moraalikriis, milles president talle nõuandjaks olla ei saa, siiski valitseb. „Midagi on untsus jah,“ tõdes Riisalu.

Ei julge pidada Eestit õigusriigiks

Ta ei julge lugeda Eestit õigusriigiks, sest väga paljud väga kahtlased tehingud, millele on erinevates arupärimistes riigikogus tähelepanu juhitud, pole vastust saanud.

Ta tõi näiteks 2,6 miljoni euro eraldamise eraettevõttele põlevkivi uuringuteks, Eesti Energia börsile mineku ettevalmistamiseks ja nõustamiseks kulunud raha, kui tegelikult börsile minekut ei olnudki plaanis.

„Ilmselt suured rahanumbrid liikusid kurat teab kuhu,“ lausus Riisalu. „Elamislubadest ma ei räägigi.“ Ta lisas korralagedused kaitseväe hangete osas, millele riigikontroll on tähelepanu juhtinud, ja raha kantimise Riigi Metsamajandamise Keskuses (RMK).

„Täna on küll õigusriik käsitelnud Keskerakonna kuritegusid, mis vaieldamatult on kuriteod, aga see ei ole õigusriik kui kõigile ei mõõdeta võrdse puuga,“ kõneles Riisalu. „Kui asjad sisusse minna ja praktilise ettevõtluse esindajana julgen ma väita, et väga paljudes asjades, mis ei ole tähelepanu leidnud, on oluliselt suuremaid kaasused.“