„Loomulikult on see ebamugav, aga mida teha, kui me käituda ei oska?“ küsis Riisalu. „Kui inimesed liikluses sigatsevad ja ei mõtle, siis kuidas sa neid siis ravid? Usalda saab seda, kes ise on vastutustundlik.“

„Kui hakkab liiga hästi minema, siis inimesed teevad kõik selleks, et neil jälle hing kinni vajutatakse,“ lausus Riisalu. „Kui ma vaatan liiklust tervikuna, siis ta on nõme ja nõme sellepärast, kes seal osalevad.“

Põhjendamatult aeglane sõit

Ühe probleemina tõi ta välja maanteedel põhjendamatult aeglased liiklejad ehk liiklejad, kes ei suuda hoida lubatud sõidukiirust. Riisalu tõi näiteks, et kui ta paneb oma autos püsikiiruse hoidja 96 km/h peale, peab ta selle juures veel teistest liiklejatest mööda sõitma.

Ta ei halvustanud mitte aeglaselt sõitmist, vaid seda, et kiirusega 75 kuni 80 kilomeetrit tunnis liiklejad sõidavad tee keskjoone lähedal ning nendest möödasõit tekitabki liiklusohtlikke olukordi.

„Kui sa näed, et su taga on viis autot, siis lase tee serva poole, et teised saaksid mööda,“ soovitas ta. „Nii hoitaksegi õnnetusi ära.“

Teiseks tõi ta välja veoautojuhid, kes ei saa aru, mis on elementaarne viisakus. „Nad haagivad veel ennast üksteisele sappa ja nii ei saa kolonni vahele ka sõita,“ kirjeldas ta. „Kui need asjad saaks korda, oleks kokkupõrkeid ka vähem.“

Linnas on tema sõnul probleemiks ristmikel liikuma hakkamine. „Kui fooris on roheline tuli, siis tulebki kohe alustada liikumist, muidu tekivad ummikud,“ tõi ta näite. „Sujuv liiklus tähendabki seda, et inimene osaleb liikluses.“

Politsei käitub adekvaatselt

Riisalu sõnul on kurb, et roolijoodikud ei ole kuhugi kadunud ja kihutatakse nagu segased.

Riisalu hinnangul käitub liikluspolitsei väga adekvaatselt. „Minul on viimasel viiel kuni seitsmel aastal ainult positiivsed kogemused,“ lausus ta.

Riisalu ei usu, et politsiele on pandud mingi riigikassa trahvidega täitmise kohustus. „Kui neile pannakse mingi riigikassa täitmise kohustus, siis politsei ei ole selles ju ise süüdi,“ kõneles ta ja meenutas, et Jüri Pihli siseministriks oleku ajal planeeriti riigikassasse koguda 800 miljonit krooni trahviraha. „See oli nii absurdne ja selge oli see, et see ei tulnud ka täis,“ ütles Riisalu.

Liikluskomisjon otsustas toetada maanteeameti ettepanekut liiklusohutuse tagamiseks mitte tõsta kaherajalistel teedel suveperioodiks kiirust 100 km/h. Selliseid teelõike oli eelmisel aastal 652 kilomeetrit.

Kiirus on probleemiks, kuna ligikaudu 2/3 rasketest liiklusõnnetustes on seotud kiirusega ning liiklusloenduspunktide andmetel ületavad tegelikud kiirused lubatud 90 km/h väga sageli ja seda pea kõikides mõõtepunktides. Kiiruse tõstmisest loobumine muudab liikluse rahulikumaks ja sujuvamaks, kiirused on ühtlasemad ja väheneb ühe ohtlikuma manöövri, möödasõitude hulk.