Äripäev kirjutas täna, et riigikontrolli hinnangul rikkus Eesti Kontsert kiriku renoveerimiseks laenu võttes riigihanke ja riigieelarve seadust.

Mäe selgitas Delfile, et ehitust alustati majanduslikult parematel aegadel ja esimese etapi jaoks oli eelarves raha olemas, kuid siis keerati kraanid kinni. „Aeg, mil riigihange välja kuulutati, oli majanduses teine ja tookord me tegutsesime valitsuse korralduse alusel. Vahepeal ajad muutusid ja raha lõppes otsa ning siis tekkis küsimus, kuidas edasi minna?“

„Väljast oleks hoone valmis saanud, aga akende ettepanemise jaoks enam raha ei jätkunud. See tähendab, et sisse oleks kolinud n-ö sotsiaaltöötajad, nagu juhtus ka eelmine kord, kui kirik konserveeriti. Siis oleks tehtud lõkked maha ja lõpuks oleks juhtunud kõige halvem,“ tõdes ta.

Mäe vihjas, et Eesti Kontsert ei tegutsenud laenu võttes salaja, ilma valitsuse ja rahandusministeeriumi teadmata. „Ega nüüd päris nii ei ole, et keegi mitte midagi ei teadnud. Niimoodi ei toimetata Eesti vabariigis, me oleme ikka õigusriik, mis allub seadustele – asjast ikka teati. Seda arutati ka valitsuses, vist 30. või 31. detsembril 2008, aga lahendust ei leitud. Kui objekt on pooleli, siis pole paraku pikalt aega arutada, niisiis teisi variante peale laenu võtmise polnud.“

Mäe sõnul tegi Eesti Kontsert arvutused ja leidis, et kohati kurioosse Vene seadusandluse tõttu läheksid tööde seiskamisel mitmed asjad väga palju maksma. „Näiteks, kui reserveerida Peterburi kesklinnas mingi energiamaht – olgu see siis elektri-või soojusenergia – siis tuleb selle eest tasuda, olenemata sellest, kas sa seda ka kasutad. Kui sa sellest loobud, siis tuleb arvestada seda, et Peterburi kesklinnas pole elektri- ja soojusvõimusi üldse saada ja neid saab ainult läbi tutvuste, nagu Nõukogude ajal. Täna on meil need võimsused olemas ja me hoiame neid kinni,“ märkis ta.

Valmis järgmise aasta veebruariks

„Veel tuleb arvesse võtta seda, mida tähendab objekti sulgemine, trahvid jne – kõike seda sai tookord kalkuleeritud. Rääkimata äpuseisusest, mis oleks tekkinud Peterburi linna jaoks: tuli Eesti Vabariik, üritas midagi teha, aga ei saanud hakkama – selge, Eesti värk! Kõik teised kirikud: saksa, rootsi, soome, on riiklikul tasandil korda tehtud," lisas Mäe.

"Kõike neid nüansse tuleb kaaluda ja neid saab arvesse võtta ainult siis, kui sa tunned Venemaa seadusi ja kogu ühiskonna eksistentsi. Sel juhul saab teha õigeid ja pädevaid otsuseid. Kui me poleks sel hetkel tegutsenud, siis oleks kahju Eesti riigile olnud kordades suurem,“ nentis Mäe, viidates rahandusministeeriumi väitele, et riik oleks ise saanud laenu odavamalt kui Eesti Kontsert.

Peterburi Jaani kiriku valmimise tähtajaks on planeeritud 20. veebruar 2011 ja renoveerimisele kulub kokku 76 miljonit krooni. „Ma sülitan kolm korda üle õla, aga praegu oleme ehitusega täpselt graafikus,“ kinnitas Mäe.

Vahepeal Eesti Kontserdi juhi kohalt Estonia peadirektoriks siirdunud Aivar Mäe on kiriku renoveerimise projektijuht kuni lõpuni: „Venemaal poolel teel hobuseid ei vahetata.“