Koka ütles, et seaduseelnõus ei reguleerita enam sõidujagajaid ja taksoettevõtteid eraldi, vaid suund on võetud sellele, et leevendatakse kehtivaid taksoveonõudeid. "Eesmärgiks on, et ühes valdkonnas teenust pakutavatel ettevõtjatel oleksid sarnased kohustused ja õigused. Ikka selleks, et turul oleksid tagatud võrdsed konkurentsitingimused."

Ta selgitas, et nn Uberi seaduseelnõu näol oli tegemist kompromisskokkuleppega, mida toetasid nii taksoettevõtted kui ka sõidujagamisteenust pakkuvad ettevõtjad. „Kokkuleppe esimene punkt oli võrdsustada taksoveo- ja kokkuleppeteenustele ette nähtud miinimumtingimused. Selleks on mõlemale kohustuslik edaspidi tegevusluba, sõidukikaart, teenindajakaart.

Taksonduse tegevust ei piirata edaspidi enam omavalitsuste põhiselt, vaid teenust võib pakkuda kogu riigis ja kolmandaks, taksojuhtide koolitust võivad läbi viia taksoettevõtted.

Samuti võib takso edaspidi kasutada ka internetiplatvormide teenust ehk sõidujagamise äppe ning sellel ajal ei pea taksomeeter töötama.

Viimasena lepiti kokku, et kui taksoveo tellimine ja hinnaarvestamine toimub läbi internetiplatvormi, peab vedaja tegema seda vormis, mis võimaldab ka kirjalikult tõendada sõitu. "Kusjuures platvormiteenust pakkuvad firmad peavad olema kantud Eesti registrisse, et ei tekiks olukorda, kus maksud kuhugi mujale lähevad," selgitas Kokk olulisemaid muudatusi seaduses.