Ainult veerand Eesti elanikest saadaks varga trellide taha
Ministeeriumi nõuniku Jako Salla sõnul näitas mullu läbi viidud uuring, et 100 elaniku kohta pandi toime 42 kuritegu. Näiteks 1999. aastal oli see arv veel 72.
„Kuriteo ohvriks langenud Eesti elanike osakaal on nüüd lähedane Taani ja Šveitsi näitajatega, kuid ületab paraku veel arenenud Euroopa riikide keskmist,“ lisas Salla.
Kuriteoohvrite arv vähenes enamiku analüüsitud kuriteoliikide puhul. „Kõige suurem on langus olnud sõidukitega seotud varguste puhul, stabiliseerunud on vägivallakuritegude ja kodust toime pandud varguste ohvrite arv,“ selgitas nõunik.
Uuringust selgus, et kõik Eesti elanikud ei ole kuritegude eest samaväärselt kaitstud. Näiteks varavastaste kuritegude ohvreid on enam Virumaal, samuti puutuvad sealsed inimesed rohkem kokku mitmesuguste pettustega.
Salla sõnul näitavad viimased andmed, et paljud erinevused on siiski ka kadumas. „Näiteks vägivald pole Virumaal oluliselt suurem probleem kui mujal Eestis, ka on vägivallaohvrite osakaal peaaegu võrdne eestlaste ja mitte-eestlaste ning meeste ja naiste seas. 1990. aastatel olid need erinevused veel väga suured.“
Kuritegevuse ja sellega seotud probleemide taandumisest annab märku ka elanike turvatunde kasv. „Kui 1993. aastal tundis end pimedal kodutänaval üksi kõndides ebakindlalt iga teine Eesti inimene, siis eelmisel aastal iga neljas. Kusjuures selle näitaja puhul teeb eriti rõõmu naiste ja meeste turvatunde ühtlustumine,“ selgitas Salla.
Küsitleti üle 4000 inimese
Uuriti ka seda, millised karistused oleksid elanike arvates õiged. „Tahtsime teada saada, millist karistust inimesed sooviksid teleri varastanud 21-aastasele mehele, kes on murdvarguse eest teist korda süüdi tunnistatud. Selgus, et Eesti inimeste vaated ühtivad arenenud riikide elanike vaadetega,“ sõnas Salla.
Nimelt on leitud, et suhtumine karistustesse väljendab ühiskonna arengutaset. Arenenud maade vastajad eelistavad võrdselt kaht tüüpi karistust: umbes 40% eelistab üldkasulikku tööd ja sama paljud eelistavad vangistust. Arengumaades aga pooldab enamik vastajaid vangistust.
„Uuring näitas, et Eesti inimesed on n-ö tööusku: toodud näite puhul mõistaks 57% vastanutest karistuseks üldkasuliku töö, reaalset vanglakaristust soovis 23%, tingimisi vanglakaristust pooldas kümnendik ning sama palju leidus ka neid, kes soovisid rahalist karistust,“ selgitas Salla.
Kuriteoohvrite uuring korraldati Eestis viiendat korda. Elanikkonna küsitluse korraldas statistikaamet 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta esimesel poolaastal. Küsitleti enam kui 4000 inimest.
