AINULT DELFIS. Kelle käes on ENSV KGB koputajate toimikud? Kuidas dokumendid Eestist välja viidi?

 (129)

Venelaste heaks spioneerimises kahtlustatav Soome professor õpetas tulevasi Eesti diplomaate.
Foto: Andres Putting

Delfi avaldab kolmanda ja viimase osa kirjastuse Varrak uuest raamatust "ENSV KGB tegevuse lõpetamine", mille autoriks on Harri Mägi, kes heidab pilgu terroriorganisatsiooni kulisside taha.

Kirjastuselt Varrak: Üks Eesti iseseisvuse taastamise tähtsaimaid verstaposte oli NSVLi repressiivorgani KGB tegevuse lõpetamine Eestis. Seda on uurinud kolm parlamendikomisjoni ja omal ajal kirjutati sellest palju ka ajakirjanduses, ent siiani pole meil terviklikku ülevaadet noist sündmusist ega KGB kontori likvideerijate rollist ja vastutusest. Kui kõigi teiste nõukogude asutuste töö lõpetati 1991. augustis päevapealt, siis KGB kohaliku kontori likvideerimine osutus pikaajaliseks ja vaevaliseks protsessiks, mille detailides ei ole selgust siiani. Samal ajal tõestavad spioonilood idanaabri agentidest Eesti julgeolekuasutustes, et otsused, mida tehti kohalikku KGBd sulgedes, mõjutavad Eesti riiki senini. 

Riigikogu uurimiskomisjonide nõunik Harri Mägi (1955–2012) otsibki selles raamatus selgust, miks ei võtnud likvideerimiskomisjon üle kõiki Eestile tähtsaid arhiive ja dokumente ning miks pole meil tänini korralikku ülevaadet KGB likvideerimisest ja selle komisjoni tööst."

Ära viidud või hävitatud arhiivid ja materjalid 

Kahjuks pole olemas Eestist ära viidud arhiivide ja dokumentide ammendavat loetelu, nagu ei ole enam võimalik ka tuvastada, milliseid ja kui palju dokumente hävitati likvideerimise ajal. Sestap tasub meie seisu võrrelda Lätis ja Leedus kätte saadud KGB materjalidega (vt lisa 1), uurida dokumente nende äraviimise kohta ning vaadata, mida on rääkinud KGB juhtivtöötajad riigikogu komisjonidele ja mida on välja selgitanud ajakirjandus.

Seotud lood:

Puudustele vaatamata võimaldab alljärgnev loetelu saada siiski pildi olulisemast, mis tšekistidel õnnestus minema toimetada või hävitada.

Loe veel

Viienda ehk ideoloogilise diversiooni vastu võitlemise osakonna materjalid hävitati peagu täienisti, sest see oli KGB-le kõige kompromiteerivam valdkond, millest ei tahetud maha jätta ühtki jälge. Tõenäoliselt viidi Eestist esmalt minema esimese osakonna (välisluure) kui kõige salastatumad materjalid. Arvatakse, et seda tehti isegi enne, kui hakati ära viima arhiivagentuuri toimikuid.
Arhiivis asunud agentuuritoimikud – umbes 13 500 – viidi teadaolevalt Eestist ära 1989. aasta novembris: kõigepealt Pagari tänava keldrist KGB Ädala tänava hoonesse ja sealt ühel ööl merekonteineriga Venemaale. Neile järgnesid 1990. aasta 31. jaanuaril arhiivi antud operatiivtoimikud, hinnanguliselt paar tuhat tükki.

Ära olevat viidud ka koosseisuliste töötajate personalitoimikud. Tegevagentuuri isiklike ja töötoimikute kohta, mida võis olla 2500–3000, on kahesugust infot. Ajakirjanikud Sildam ja Mattson on väitnud, et need korjati kokku ja viidi Eestist ära juba 1990. aasta kevadsuvel, Rein Sillari sõnul viidi agentuuri toimikud ära 1989–1990 ning tegevagendi toimikut sai vajaduse korral Venemaalt tagasi tellida (võtnud aega umbes nädala). Kümnenda osakonna ülem Poolus on riigikogu komisjonile aga öelnud, et need viidi enne augustiputši kusagile sõjaväeossa. 

Töös olnud operatiivtoimikud hävitati tõenäoliselt kohe pärast augustiputši, kuna need sisaldasid enim infot agentuur-operatiivtöö kohta (peale agentuurikartoteegi muidugi). 

1990. aastal korjas KGB kõikjalt kokku oma materjale, eelkõige oma inimeste isiklikke toimikuid. ENSV KGB esimehe asetäitja Ivan Tšernoivanov palus 3. aprilli kirjas riigikantselei eriosakonna juhatajale J. Rjazantsevile tagastada kõik dokumendid, mis KGB neile saatnud on, sest tema sõnul olla need kaotanud oma tähtsuse ja väärtuse.

Pole selge, milliste dokumentidega oli tegu või kui palju neid oli, kuid dokumentide tagastamine on fikseeritud: Rjazantsevi 9. aprilli kirjast selgub, et vastavalt suulisele kokkuleppele tagastatakse KGB-le riigikantselei eriosakonnas arvel olnud kaheksa isiku (Pavel Toomi, Karl Kortelaineni, Arnold Arro, Albert Johansoni, Nikolai Guljanski, Vladimir Artjušini, Ivan Tšernoivanovi, Georgi Kornilovi) isiklikud toimikud.

16. augustil 1990 võeti EKP arhiivist välja KGB parteilaste isiklikud toimikud (ca 600), mis samuti viidi millalgi Venemaale.  Ants Laaneots teavitas 1993. aastal riigikogu komisjoni, et 1991. aasta aprillis-mais korjati sõjakomissariaatidest kokku ja viidi minema KGB ja GRU kaastöötajate toimikud.156 Läti ja Leedu andmete põhjal võib järeldada, et KGB saatis Eestist ära veel Rahva Omakaitse ja hävituspataljonide võitlejate isiklikud toimikud, kirjavahetuse EKPga, EKP keskkomitee juures asuva väljasõidukomisjoni istungite protokollid, salajase asjaajamise materjalid, ennetustöö materjalid jpm. Viimaste kohta on Sillar väitnud ka seda, et need toimikud hävitati perestroika ajal.

Peale selle asub Venemaal mitu tuhat kriminaal- või filtratsioonitoimikut, mis KGB pidi vastavalt lepingule 1992. aastal üles otsima ja Eestile andma. Hardo Aasmäe on rääkinud kord kahest tuhandest filtratsioonitoimikust, kord tuhandest kriminaaltoimikust, Rein Sillar paarist tuhandest kriminaaltoimikust.

Seega võib öelda, et Venemaal asub ENSV KGB välisluure arhiiv, mis kindlasti sisaldab andmeid sadade kui mitte tuhandete väliseestlaste kohta, agentuuritoimikute kogu umbes 16 000 inimese kohta, mitu tuhat operatiivtoimikut Eesti inimeste kohta, mitu tuhat kriminaal- või filtratsioonitoimikut, hävituspataljonlaste isiklikke toimikuid ning KGB koosseisuliste töötajate ja teenistujate kohta kogutud materjale. See tähendab, et võõrriigi eriteenistuste valduses on infot tuhandete Eesti inimeste, nii ohvrite, represseeritute ja tagakiusatute kui ka kurjategijate, kollaborantide ja koputajate kohta, pluss veel muu KGB tegevust kajastav ja kirjeldav dokumentaalne materjal."

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare