AINULT DELFIS: Katkend Mart Laari uuest raamatust: kuidas üks Vene tank end kogemata grusiinide tankiüksusele neid omadeks pidades taha haakis
Delfi avaldab teise katkendi Mart Laari värskest Gruusia sõja teemasid käsitlevast raamatust "Impeeriumi vastulöök".
Vene kolonnid liikusid edasi nõnda, nagu poleks nad varasematest lõksukukkumistest suurt midagi õppinud. Lennuvägi pommitas kolonnide ees metsatukad läbi, kuid eelluuret ei tehtud. Liakhva jõest ida poolt teed alustanud kolonn koosnes 76. õhudessantdiviisi 234. rügemendist ja 42. motolaskurdiviisi 70. rügemendist. 693. diviisi rügement juhtis rünnakut Liakhva jõest läänes. Seda toetasid umbes 300 õhudessantväelast Pihkva diviisist, 19 jalaväe lahingmasinat, neli iseliikuvat suurtükki ja soomusmasinad õhutõrjesüsteemidega.
Esimene neist vallutas algatuseks Khetagurovo küla. See oli viimastel päevadel mitu korda käest kätte käinud ning inimestest peaaegu tühjaks jooksnud. Siis eksiti aga ära. Algselt oli plaanis liikuda Avnevi külla, kuid sellest loobuti, sest kardeti varitsust. Enesele ootamatult satuti Kvemo-Hati külla Gruusia poolel, otse endise demarkatsiooniliini lähedal. Sinnagi sõideti sisse julgelt, ilma igasuguse luure või eeljulgestuseta. Kõige ees olid tankid, siis natuke jalaväge, siis jälle soomusmasinaid ja siis jalavägi. Kolonni lõpp polnud veel jõudnud külla siseneda ja esimene ots seda läbida, kui sõdurid märkasid, et midagi on viltu.
Küla keskel lehvis administratiivhoonel suur Gruusia lipp. Vaevalt olid sõdurid seda märganud, kui midagi sähvatas ja kõlasid esimesed lasud. Kolonni keskelt lasti puruks üks T-72 tank (küljenumbriga 321) ja kaks soomustransportööri. Puhkes paras segadus, haavatud karjusid, püüti kustutada põlevaid sõdureid, õhus oli tunda kõrbeva inimliha imalat lehka.
Need olid mõned Gruusia II brigaadi sõdurid, kes olid varem ettevalmistatud positsioonidel mõne tankitõrjerelva valmis pannud ja need nüüd käiku lasid. Järgnes täpne suurtükituli. Vene kolonni esimene pool põgenes kähku külast välja ja levitas kuuldust, et kogu kolonn on hävitatud. Kolonni lõpp keeras aga ümber ja põgenes tuldud teed tagasi. Külla jäänud sõdurid jäid grusiinide tapva tule alla. Sõjakorrespondent Arkadi Babtšenko meenutab, et sellise tule all polnud ta veel kunagi olnud. Nad ei saanud algul arugi, millest neid lastakse. On need tankid või suurtükid? Tundus, et mürsud kukuvad neile otse pähe. Kõikjal lendasid killud ja mullatükid. Babtšenko sai haavata ja surus end meeleheitlikult vastu maad. Talle tundus, et siia ta jääbki.
„Kõik sõidud sõidetud!” käis tal peast läbi. Külla jäänud sõdurite päästjateks osutusid kolonni tagaotsas asunud tšetšeeni võitlejad, kes külla sisse tungisid, haavatud soomukitele laadisid ja tagalasse viisid. Siis asusid nad maja-majalt küla puhastama, tabades lõpuks grusiinide tulejuhi. See lõpetas grusiinide suurtükitule. Vene väed olid kaotanud lahingus Kvemo-Hati pärast üheksa meest surnute ja kaheksa haavatutena.
Pooleks löödud kolonn tõmbus tagasi ega julgenud enne järgmist hommikut Kvemo-Hatisse tungida. Alles pärast täiendavat pommilööki tühjale külale hakati edasi sõitma. Külast läbi liikunud tankid ekslesid aga omasid otsides mööda tagahoove ja juurviljaaedu.
Viktor Baranov meenutab, et nende tank nägi teel väiksemat tankiüksust ja haakis end sellele sappa, pidades tanke Vene omadeks. Siis jäid võõrad tankid aga seisma ja viimasest tuli üks mees nende juurde sidet looma. Ka Vene komandör tuli tankist välja, kuid nägi siis, et võõras kannab NATO vormi ja kiivrit. Komandör tõstis kiirelt automaadi ja võttis grusiini sihikule. Viimane sai asjast aru ja laskus põlvili. Sel hetkel käis Baranovi peast palju mõtteid läbi. Ta võis ju grusiini maha lasta, vast isegi hävitada enda ees seisnud Gruusia tanki, kuid mis siis? Venemaa kangelase tiitel ja riiklikud matused. See ei tundunud just meeldiva perspektiivina.
Ta näitas automaadiga paremale ja siis vasakule. Mina paremale ja sina vasakule ning me pole kumbki üksteist näinud. Nii tehtigi. Alles järgmisel päeval suudeti Vene üksused kokku koguda ja edasi liikuda.
