President Ilves rääkis vabariigi aastapäeval Tartus: „Hiljuti sain kirja ühe maakonna ettevõtjalt, kellele teatati, et seitsme kilomeetri kaugusel kõrgepingeliinist maksaks elektrivõrguga liitumine firmale ligi pool miljonit eurot. Seda küsib kodumaiselt ettevõtjalt tema riigile kuuluv aktsiaselts Eesti Energia.

Ja siin on arutluse koht. Mis on riigi strateegiline huvi, kas kohalik ettevõtlus või Eesti Energia dividendid? Kas tõesti kuulutame Eesti valmisolevaks olemasoleva jaevõrgu raames?“

Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ütles Delfile, et on presidendiga põhimõtteliselt sama meelt.

"See on arutluse koht, milline on riigi strateegiline huvi. Praegu maksab Eesti Energia teenitud kasumist Eestile dividende. Riik saab neid oma äranägemist järgi kasutada, näiteks toetades elu ääremaadel ja kompenseerides kõrgeid liitumistasusid. Teine võimalus oleks panna see kohustus otse võrguettevõtjatele," lausus Liive.

"Tulenevatelt riigi poolt kinnitatud võrgueeskirjast ja liitumistasude arvestamise metoodikast seisab inimene praegu silmitsi tõsiasjaga, et osa elektrivõrgu rajamise kulutustest tuleb katta neil endil. Kui tegu on harva kasutatava maakoduga, on sageli palju soodsamaks lahenduseks kohalik generaator," kinnitas Liive. "Kui aga keegi on otsustanud oma püsiva elukoha või äri ehitada olemasolevatest liinidest eemale, siis tuleb neil paratamatult leppida elektrivõrguga liitumise kuluga. Võrgueeskirjas on kirjeldatud, et võrguettevõtja peab kliendi võrku ühendamise eest võtma tehtavatest kulutustest lähtuvat liitumistasu ning seadus ei jäta ruumi kulutuste jagamiseks mingil muul moel. Ehk et siiani on peetud õiglaseks, et võrguettevõtjad ei saa oma tavaklientide võrgutasudest kinni maksta elektriliini ehitamist kellegi teise metsa- või rannasuvilasse."

Liive möönis, et inimlikust vaatepunktist võib olla seda muidugi raske mõista. "Seetõttu on mul hea meel, et president kutsus reedel riigi juhte üles sel teemal edasi mõtlema," märkis energiahiiu tegevjuht.