Ain Seppik: isegi karmim relvaseadus poleks suutnud eilset vältida
„See tegelane oli teada juba varem,“ rääkis Seppik Delfile. „Mina ise teda ei ole näinud, aga ta on esinenud kohtutes juristina ja keeldunud rääkimast eesti keeles. Tülitas juba nõukogude ajal prokuratuuri organeid.“
Ehkki tegemist oli armeenlasega, kes aga oli Eestis elanud aastakümneid, ei ole tema teod Seppiku sõnul kuidagi rahvusega seostatavad. „See ei sõltu rahvusest, see sõltub inimese vaadetest ja kasvatusest,“ ütles Seppik ja meenutas, et Norra massimõrvar oli n-ö puhtatõuline norralane.
Ka ei ole siin midagi pistmist piiride avamise või sulgemisega. „Me oleme ikkagi avatud Euroopa riik ega ela kusagil vaakumis,“ rääkis ta. „Kui vaadata, mis ümberringi toimub, ka meie lähinaabrite juures Soomes, Venemaal, Norras – võib öelda, et maailm on rahutu.“
Siiski leiab Seppik, et meil on õnn elada mitmes mõttes väga turvalisel maal, mille heaks on palju teinud ka need inimesed, kes politseis ja muudes korrakaitseorganiste teenivad. „Nende võimaluste juures, mis meil täna on, hindan politsei professionaalsust väga kõrgeks, sest ka majanduskriis on politseile oma jälje jätnud.“
Ta tõdes, et kindlasti saab asju alati paremini teha ja politsei ja korrakaitse muutuvad pidavalt, kuna elu toob uusi üllatusi. Ka kaitseministeeriumi juhtum loob vajaduse turvaaudit läbi viia, kuid riigiasutuste turvameetmed ei ole Seppiku sõnul laiale avalikkusele avaldamiseks. „Eks me peame olema mõnevõrra valvsad, aga ega ei tasu suve hirmu all mööda lasta,“ lausus ta.
Relvaseaduse muutmisega olukorda ei paranda
Seppik leiab, et relvaseaduse karmistamisega ei anna kõne all olevaid juhtumeid ära hoida, kuid muidugi tuleks relvaloa väljastamisel karmim olla, sest relva omamine ei ole Eestis põhiseaduslik õigus ja ehk ei ole ka vaja.
„Seadusandlusega sellist asja ei reguleeri,“ kõneles ta. „Inimene võib olla täiesti normaalne ja vastata kõigile relva saamiseks vajalikele nõuetele, aga ühel hetkel teha ikkagi midagi sellist. Seadus ainuüksi ei aita.“
Küll aga tõdes ta, et relvadel eksisteerib ka must turg ning kes väga midagi soovib, see suudab ka ebaseadusliku relva hankida. Relvade musta turu suhtes peab aga politsei valvel olema ja ta meenutas tänavu piiriäärsel alal toimunud politseioperatsiooni, kus elu kaotas nii relvakaubandust tõkestama läinud politseinik kui taluperemees.
Relv ei ole aiatööriist
„Endise politseinikuna võin öelda, et relv ei ole aiatööriist,“ rääkis Seppik. „Üldselt on ta ikkagi selleks, et tappa. Kes ikka relva välja võtab, peab olema valmis teist inimest tapma. Kahjuks mõnel inimesel on see valmidus.“ Ta lisas, et ka politseinikel pole sugugi lihtne inimese pihta tulistada.
Seppikul endal pole relva olnud. „Ametirelv oli ja kandsin seda ka kaasas, kuna 90-ndad olid teistsugused, aga ma pole seda kunagi kasutanud,“ rääkis ta.
Poliitikute avatud, kuid kaitsetu stiil
Seppik leidis, et meie poliitikute stiil ja eripära läbi aastate on olnud avatud suhtlemine, sageli ilma turvameeste ja kuulivestideta liikumine. Selle stiili jälgijad on olnud nii president Lennart Meri kui president Arnold Rüütel, aga ka peaminister Andrus Ansip, kes korraldab lahtiste uste päevi ja teeb Stenbocki majas ise ekskursioone.
„Nii see peakski ühes demokraatlikus riigis olema. Loen seda meeldivaks,“ leidis Seppik, kelle sõnul nõuabki poliitiku elukutse kaasaegses maailmas teatud julgust. „Kui poliitik ei suhtle avalikkusega, siis ta polegi poliitik.“ Samas on meil hoiatavad näited Rootsist, kus on tapetud nii minister kui peaminister.
