"Kui selline trend jätkub veel aastaid, siis on küll tegemist globaalse soojenemise ilminguga," ütles Kallis Delfile. "Meenutagen aga, et paari aasta tagused talved olid aga päris sügava lumega. 2011. aastal oli Tõraveres lumi maas novembrist aprilli algupäevadeni ning "kehv suusailm" on valitsenud vaid paar viimast talve," lisas Kallis.

Eesti kliima omapäraks on Kallise sõnul väga suur muutlikkus. Nii oli kõigi aegade külmim jaanuar Tartus aastal 1987, kõige soojem aga juba kahe aasta pärast ehk aastal 1989.

Sarnaseid talvesid leiab Kallise sõnul ka 19. sajandust. Näiteks aastal 1887 sulas lumi ära juba jaanuari lõpus, aastal 1869 polnud aga samaks ajaks veel lund maha tulnudki. Tallinnas oli väga soe aga näiteks 1863. aasta talv ja 1882. aasta aastavahetusel oli aedades isegi õitsvaid taimi näha.

"Nii et uudised läinud detsembrist – aedades pügatakse muru, põldudel tehake sügiskündi, metsades korjatakse seeni – ei peaks kedagi üllatama," ütles Kallis.