Seetõttu on oht jääda ilma tegelikult oma ainsast varast — korterist, mis võidakse enampakkumisele panna. Sellise murega tulid toimetusse Kohtla-Järvel elavad Galina ja tema 81-aastane ema, kirjutab Põhjarannik.

Nad ei ole esimesed, kes tulevad toimetusse abi otsima, kuigi nad teavad, et siin ei ole õigusnõuandla. Samas ei tea nad, kelle poole peaks pöörduma ja kuidas sellises olukorras arukalt käituma.

Galina Lõuna mikrorajoonis asuv kahetoaline korter hinnati perenaise väitel 95 000 kroonile. “Kui sealt maha arvata see, mille ma pean võla tasumiseks ja kohtukuludeks maksma, siis selle eest, mis järele jääb, vaevalt me uue eluaseme osta saame,” ütleb Galina.

Galina sõnul tekkis tal võlg viis aastat tagasi, kui ta tööta jäi. Kütte eest oli ta võlgu 19 000 krooni. “Maksaksin aastaga selle summa ära, sest praegu ma töötan, võimalus on nii jooksvaid arveid tasuda kui ka võlg ära maksta, vee eest olen juba umbes 5000 krooni ära maksnud,” kinnitab naine. “Tasun ka kohtukulud. Kas kohtutäitur saaks seda arvesse võtta ja meile vastu tulla? Kas tõesti pole nüüd võimalik kuidagi inimlikult suhtuda olukorda, millesse inimesed on sattunud?”

“Iga kohtuotsuse ja selle täideviimise taga on inimsaatus, peab nägema inimeste muret ja nende pisaraid, kuid meie töö on juba kord selline,” ütleb kohtutäitur Natalja Malahhova.

“Võla sissenõudja õigus on saada raha kätte kõige kiiremal moel ning meiegi oleme huvitatud kohtuotsuse kiirest täitmisest,” selgitab Malahhova. “Sissenõudjal on õigus nõuda kogu summat korraga, see tähendab, et ta võib mitte nõustuda tasumise graafikuga teatud aja vältel. Ja kui inimene ei saa võlga tasuda, tuleb ta vara, sealhulgas ka korter müüki panna.”

“Loomulikult tahame võla kiiresti kätte saada. Venitamisel pole mõtet, sest mõned võlad on juba ammu moodustunud, näiteks 30 000 krooni viis aastat tagasi ja praegu — neid hinnatakse juba teistmoodi,” ütleb ASi Kohtla-Järve Soojus müügiosakonna juhataja Hannes Niinepuu. “Tulime inimestele kaua aega vastu, pakkudes neile võimalust võla tasumise graafik koostada, et asi kohtuni ei läheks. Kui aga kohus on teinud otsuse võlg sisse nõuda, siis pole vaja oodata, kuni teie arve arestitakse ja korter müüki pannakse. Võla tasumiseks võib sellesama korteri tagatisel pangast laenu võtta ning hiljem juba raha pangale tagasi maksta.”

“Praegu pole korteri müümine võla katteks võlgnikule just parim variant, sest kinnisvaraturul on hinnad langenud ja kui korterit ei suudeta esimesel enampakkumisel maha müüa, siis tuleb hinda alla lasta,” ütleb Natalja Malahhova.

Galina kirjutas neljapäeval kohtutäiturile avalduse. “Püüan veel kord tõestada, et suudan võla tagasi maksta — ma käin tööl, ema saab pensioni,” ütleb Galina. “Pangast ma laenu võtta ei saa, sest kohtutäitur on mu arve arestinud. Loodan väga, et korter ei lähe enampakkumisele ja me ei jää sellest ilma.”.