Ahto Lobjakas: venelaste õiguste kitsendamise kohta tulevad avaldused on tänases julgeoleku olukorras murettekitavad
Eesti peaks tänases kontekstis võtma tõsiselt avaldusi, nagu kitsendataks Baltimaades vene elanikkonna õigusi, kommenteeris poliitikaanalüütik ja kolumnist Ahto Lobjakas Delfile Venemaa välisministeeriumi inimõiguste volinik Konstantin Dolgovi esinemist laupäeval.
„Teema on iseenesest vana, seda (avaldusi venekeelse elanikkonna õiguste kitsendamise kohta) on Venemaa arendanud nii 1990. aastail OSCE kontekstis kui 2000. aastail erinevates formaatides Euroopa Liiduga. Mis teeb ta täna aktuaalseks ja murettekitavaks on Venemaa käitumise liikumine väljapoole rahvusvaheliselt reguleeritud kontekste ja norme. Seetõttu on kahjuks enam kui teoreetiliselt võimalik, et vanadest äraleierdatud lugudest saavad sürrealistlikud ettekäänded uutes avantüürides - kus nende juriidiline baas, legaalne staatus või isegi tõelevastavus ei mängi mingit rolli,“ ütles Lobjakas.
Venemaa välisministeeriumi inimõiguste, demokraatia ja seaduste ülimuslikkuse volinik Konstantin Dolgov esines 13. septembril Riias Läti, Leedu ja Eesti vene kaasmaalaste regionaalsel konverentsil, kus kutsus rahvusvahelist üldsust otsustavalt vastu seisma venekeelse elanikkonna õiguste kitsendamisele Balti riikides.
„Dolgov tõmbab oma sõnavõtus ise otseparalleeli Ukrainaga. See haakub omakorda Vladimir Putini kõnega augustist, kus too hoiatab nimetuid teisi riike, et ei maksa korrata Ukraina vigu. Lisades siia NATO Euroopa vägede ülemjuhataja Philip Breedlove'i hoiatuse üleeilsest, et vene vähemusega NATO liikmesriike tuleb ette valmistada "hübriidkaitseks" - ehk roheliste mehikeste vastu - saame üsna plahvatusohtliku segu kirjelduse."
"Mis edasi saab, teab muidugi ainult Moskva üksi. Koos Eston Kohvri juhtumi, Leedu Punaarmee kaasuse jt. intsidentidega koorub välja Venemaa strateegiline püüd degradeerida või pisendada Balti riikide riikluse tähendust. Ajendid võivad olla mujal, aga vene vähemused on siin potentsiaalselt ettekäände staatuses - nagu oli omal ajal Franz Ferdinand 1914. aastal enne Esimest maailmasõda,“ lisas Lobjakas.
Lobjakase seisukoht on erinev politoloog Andres Kasekampist, kes arvas Delfile antud kommentaaris, et Eesti ei peaks Dolgovi avaldust väga tõsiselt võtma.
Dolgov ütles Venemaa välisministeeriumi veebilehel avaldatud kõnes, et vene kaasmaalaste õiguste ja seaduslike huvide kaitse välismaal on Vene Föderatsiooni välisministeeriumi üks prioriteetsetest tegevussuundadest, millega tegeldakse aktiivselt ja agressiivselt.
Dolgovi sõnul on massilise kodakondsusetuse probleem Lätis ja Eestis terav. „Me peame vastuvõetamatuks olukorda, kus nende riikide elanikkonna märkimisväärsel osal puuduvad fundamentaalsed poliitilised ja sotsiaal-majanduslikud õigused. Nõuame rahvusvaheliselt üldsuselt otsustavat vastutegevust Läti ja Eesti võimudele, et see häbiväärne nähtus igaveseks Euroopast kõrvaldataks,“ ütles Dolgov oma kõnes.
