Ahto Lobjakas Tuomioja Ilvest salvavast intervjuust: vihjatakse sellelegi, et Ilvese Eesti on fiktsionaalne
Kolumnist Ahto Lobjakas leiab, et Soome välisministri Erkki Tuomioja intervjuu Kauppalehtis osutab taas sellele, millistes erinevates julgeolekumaailmades elavad Eesti ja Soome ning kui erinevad on kahe riigi ohutajud, olukorraanalüüsid ja strateegilised valikud.
"Kõik taandub lõppkokkuvõttes eksistentsiaalsele erinevusele: Soome saab üksi hakkama, Eesti ei saa," võttis Lobjakas kokku Kauppalehtis ilmunud intervjuu Soome välisministri Erkki Tuomiojaga.
Lobjaka sõnul ei tohiks erinevused välistada kahe riigi koostööd, eriti nii lähedaste naabrite puhul nagu seda on Eesti ja Soome.
"On tähelepanuväärne, et Soomel on tunduvalt paindlikum ja pragmaatilisem vaade NATOle kui NATO liikmest Eestil Soome iseseisvale kaitsevõimele," ütles Lobjakas. "Siin asub ka Eesti välispoliitika Achilleuse kand: väga edukad kaugel, pole me ometi suutnud lahendada tähtsaimat ülesannet: leida üksmeel kôige lähemaga."
Lobjaka sõnul NATO liikmestaatus koostööd ei välista ja seda soosiks isegi USA. "Küsimus on ehk meelelaadis," pakkus Lobjakas. "Eestis pole üle saadud ajaloolisest alaväärsuskompleksist Soome suhtes. Siit ka meie vaatepunktist täiesti lubamatud hõõrumised president Ilvesest kuni vedelgaasiterminalini."
Lobjaka sõnul ongi siin Tuomioja Eesti presidendi kõne üherealise kommentaari tagamaad. "Ilves on pärit kaugelt, nii ajas kui ruumis. Tema maailmapilt seisab standartsel Atlandi-tagusel ülikooliharidusel, mis pole märkimisväärselt haakunud Euroopa mõttelooga," ütles Lobjakas. "Tema julgeolekupilt ei lähtu Läänemerest. Ja lõpuks vihjab Tuomioja sellelegi, et Ilvese Eesti on fiktsionaalne Eesti."
Lobjaka sõnul ei ole riigid punktmassid. Neil on suurused, ajalood, suhted, reputatsioonid. Paradoksaalselt tunnustab Eesti seda Poola puhul, mille suunas kaldub Tallinna uus orientatsioon, aga mitte Soome puhul. Seegi on ajalooline valik.
Teiseks jagunevad tema sõnul Venemaa naabrid Moskva pilgus hierarhiasse ja sinna pole midagi parata. "Nagu ütleb Tuomioja, Krimm ei muuda Soome julgeolekupilti. Küll aga muudab ta Eesti oma - mitte sarnaselt Ukrainaga, mis on veel uuem riik kui Eesti, aga tänu faktile, et Eesti piires elab mitusadatuhat venelast. Lasnamäe ei ole Supilinn ja seda tuleb mõista, meie endi huvides," ütles Lobjakas ja viitas taas Tuomioja intervjuus märgitule: Venemaa on revanšistlik. 2014. aasta ei ole 1919. ega 1940. aasta juba ainuüksi sel põhjusel.
Lobjaka sõnul jõuabki siit edasi Tuomioja intervjuu kõige olulisema lauseni: "Soome positsioon ei ole vôrreldav ühegi teise riigi omaga. Me oleme olnud läbi ajaloo [Venemaa] kõige rahumeelsem ja parem naaber."
"Soome ei ole Eesti - miks ta peakski seda tahtma olla?" lausus Lobjakas. "Eesti, oma julgeoleku huvides, peaks tahtma olla Soome."
Soome välisminister Erkki Tuomioja kritiseeris ajalehe Kauppalehti veergudel Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilvese seisukohta, et hetkel Ukraina idaosas toimuv ei ole põrmugi erinev sellest, mis leidis Eestis aset 1919. ning 1940. aastal.
Tuomioja andis aga usutluses Kauppalehtile märku, et Ilvese seisukohaga ta ei nõustu. "Ilvese maailmavaade on kujunenud Münchenis ning Ühendriikides, samal ajal kui teised on elanud ja hakkama saanud siin," sähvas ta lühidalt.
Muuhulgas ütles Tuomioja, et Venemaa agressioon Ukrainas ei mõjuta kuidagi Soome tänast julgeolekuolukorda ning riigi kaitsepoliitikat "muutma ei hakata".
